Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu arutas täna Reformierakonna fraktsiooni algatusel riiklikult tähtsa küsimusena teemat “Eesti majanduspoliitilised valikud – ohud ja võimalused ettevõtlusele”. Pakuti välja erinevaid viise majanduse elavdamiseks ja edu saavutamiseks. Tähtsaks peeti muuhulgas ettevõtjate mõistmist, turu tagasihoidlikumat reguleerimist ning teadmiste ja tehnoloogia arengu toetamist.

Eesti Reformierakonna fraktsiooni esimees Hanno Pevkur rääkis oma ettekandes, et Riigikogu peaks mõistma oma rolli muutumist võrreldes varasema ajaga ning olema paindlikum.

„Tulevikus on üha edukamad need riigid, kes oma ettevõtlust reguleerivat seadusandlust oluliselt vähendada julgevad. Las turg olla vaba, mitte üle reguleeritud,“ rääkis Pevkur Riigikogu ees.

„Riigikogu on juba üle aasta arutanud jagamismajanduse reguleerimist. Elu meie ümber muutub väga kiiresti ning see, mis täna tundub uus ja põnev, on arendajate ning leiutajate jaoks juba möödanik. Me peame ühiskonnana ja eelkõige igaüks ise mõistma, et edu sõltub valmisolekust minna kaasa muutustega,“ ütles Pevkur.

Ettevõtja Sten Tamkivi rääkis oma ettekandes, et järgmisel kümnendil on Eesti majanduse võiduvalemaks teadmisi, teenuseid ja tehnoloogiat kõrge marginaaliga eksportivad ettevõtted.

„Iga sellise firma poolt loodud töökoht võimendub ümbritsevas sisemajanduses viieks täiendavaks töökohaks. Selline võimendusefekt tõstab sissetulekuid ja elukvaliteeti ning lahendab demograafilise puudujäägi,“ selgitas Tamkivi. Tema hinnangul on selline visioon Eesti jaoks saavutatav. Samas ei pea seejuures tehnoloogiapõhise ettevõtluse toetamine tähendama ilmtingimata riigi raha suunamist vaid riskantsetesse idufirmadesse.

Tartu Ülikooli nõukogu esimees Ruth Oltjer selgitas riigikogulastele ettevõtjate vaateid ja ootusi. Tema sõnul on neile kõige olulisem, et riigi kujundatud ettevõtluskeskkond oleks toetav ja et riigil oleks pikem visioon. See aitaks ettevõtjal teha tänaseid otsuseid homse valguses. Ta selgitas, et kõige hirmutavamad on ettevõtja jaoks kiired maksumuudatused, mis ühelt poolt küll toovad tulu eelarvesse, aga nende administreerimine võib muutuda niivõrd keeruliseks ja kalliks, et lõpptulemus on ettevõtja silmis küsitav.

Selleks, et Eesti ettevõtted areneksid ja inimeste heaolu kasvaks, peaks Eesti Oltjeri sõnul liikuma teadusmahukama majanduse suunas ja soosima IKT arengut ning ettevõtete investeeringuid teadus- ja arendustegevusse.

Fraktsioonide nimel võtsid sõna ja esitasid seisukohad Andres Herkel, Maris Lauri, Erki Savisaar, Jaanus Marrandi ja Aivar Kokk.

Oma seisukohad esitasid majanduspoliitika teemal ka Jürgen Ligi, Artur Talvik, Tanel Talve, Urmas Kruuse

Riigikogus läbis esimese lugemise kaks eelnõu

Jätkus 4.mail Riigikogu tööaja lõppemisega seoses pooleli jäänud valitsuse algatatud liiklusseaduse, autoveoseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (419 SE) arutelu. Eelnõuga kehtestatakse veoauto teekasutustasu, mille määr sõltub veoauto ja selle haagise täismassist, EURO-heitgaasiklassist ja telgede arvust. Päevane teekasutustasu määr jääb vahemikku 9–12 eurot ning aastane teekasutustasu määr vahemikku 500–1300 eurot. Lisaks on võimalik teekasutustasu maksta nädala, kuu või kvartali eest.

Teekasutustasudest laekuvatest tuludest plaanitakse korras hoida taristut. Veoautode teekasutustasu kehtestatakse üle 3500 kilogrammise täismassiga veoautodele. Teekasutustasust on vabastatud Kaitseväe, Kaitseliidu, välisriigi relvajõudude, Politsei- ja Piirivalveameti ja päästeasutuse sõidukid ning vanasõidukid liiklusseaduse § 83 tähenduses.

Läbirääkimistel võtsid fraktsioonide nimel sõna ja esitasid oma seisukohad Toomas Kivimägi, Külliki Kübarsepp, Martin Helme, Einar Vallbaum ja Erki Savisaar.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna tegi ettepaneku eelnõu number 419 esimesel lugemisel tagasi lükata, kuid see ei leidnud toetust. Ettepaneku poolt hääletas 32 rahvasaadikut, vastu oli 51 ja eelnõu esimene lugemine seega täna lõpetati.

Valitsuse algatatud spordiseaduse ja halduskoostöö seaduse muutmise seaduse eelnõu (423 SE) kohaselt võib kultuuriminister riigieelarvest spordialaliitude toetamiseks ette nähtud toetuste jaotamise volitada halduslepinguga otsustamiseks rahvuslikule olümpiakomiteele.

Eelnõuga jätkatakse spordi rahastamise reformi, mille eesmärgiks on luua läbipaistev ja kindel finantsbaas spordiorganisatsioonidele tegutsemiseks. Muudatus võimaldab kultuuriministeeriumil keskenduda senisest enam spordipoliitika kujundamisele, sest väheneb töökoormus üksikotsuste tegemisel. Spordialaliitudele eraldatavat tegevustoetust ja noortespordi toetust saab olenevalt aastakäigust 43-47 spordialaliitu. Käesoleval aastal on kultuuriministeeriumi eelarves ette nähtud spordialaliitude toetamiseks ligikaudu 3,9 miljonit eurot.

Läbirääkimistel võttis sõna ja esitas fraktsiooni seisukohad Andres Ammas.

Kolme päevakorra punkti arutelu lükkus edasi

Seoses Riigikogu tööaja lõppemisega lükkus edasi arutelu järgmiste eelnõude üle:

Riigikogu liikmete Barbi Pilvre, Marianne Mikko, Hardi Volmeri, Hannes Hanso, Rainer Vakra, Inara Luigase, Heimar Lengi, Lauri Luige, Heidy Purga, Eiki Nestori, Oudekki Loone, Jaanus Karilaidi, Eerik-Niiles Krossi, Liina Kersna algatatud loomakaitseseaduse ja looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (392 SE), mille kohaselt keelatakse loomade pidamine, nende arendamine ja paljundamine üksnes või peamiselt karusnaha tootmise eesmärgil alates 1. jaanuarist 2028.

Majanduskomisjoni algatatud riigihangete seaduse eelnõu (450 SE), mis vähendab riigihangete puhul menetluskulusid ning võtab üle kolm Euroopa Liidu direktiivi. Eelnõu näeb ette riigihangete piirmäärade tõstmist, mis võimaldab senisest ulatuslikumalt kasutada lihthankeid. Samuti loob eelnõu väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele paremad eeldused juurdepääsuks hangetele, sest piirab ostja õigust nõuda konkursil osalemiseks suurt majanduskäivet ning kohustab ostjat täiendavalt põhjendama, miks ta ei soovi suurt hanget tükeldada väiksemaks.

Eelnõu näeb ette uut hankemenetluse liiki – innovatsioonipartnerlust, mida saab kasutada turul puuduva innovaatilise toote, teenuse või ehitustöö arendamiseks ja soetamiseks. Samuti näevad seadusemuudatused ette, et väikesemahulised muudatused hankelepingus on tulevikus lubatud täiendava põhjendamiskohustuseta. Eelnõuga luuakse alused üleminekuks paberivabale e-riigihangete korraldamisele. Tekib kohustus e-riigihangetele üle minekuks 18. oktoobriks 2018.

Eesti Reformierakonna fraktsiooni algatatud tulumaksuseaduse, sotsiaalmaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu (412 SE), mille kohaselt jäetakse ära eelmise aasta lõpus maksukobareelnõuna seadustatud gaasiaktsiisi täiendav tõstmine võrreldes eelneva seadusandliku olukorraga. Algatajad märgivad, et maagaasi aktsiisimäära liiga suur järsk tõus on kahjulik nii gaasitarbijatele, riigi majandusele kui ka maagaasi turu arengule. Eelnõuga soovitakse seda lisatõusu tühistada.

Fotod

Istungi stenogramm 

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu

(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Eva Vahur
631 6592, 53300619
eva.vahur@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

 

Tagasiside