Riigikogu arutas olulise riikliku küsimusena Euroopa Liidu pikaajalist eelarvet
Riigikogu tänasel istungil oli Euroopa Liidu asjade komisjoni algatusel olulise tähtsusega riikliku küsimusena arutelu Eesti valikutest ja võimalustest Euroopa Liidu 2028.–2034. aasta pikaajalises eelarves.
Ettekande teinud Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna Euroopa Liidu poliitika talituse juhataja Meelis Meigas tutvustas pikaajalise eelarve ettepanekut, läbirääkimiste protsessi, rahastuse jaotust, uusi tuluallikaid ja Eesti strateegilisi seisukohti.
Meigas sõnas, et eelarve on paremini suunatud Euroopa Liidus võetud prioriteetidele. „Uus eelarve on poliitikapõhine, prioriteetideks on konkurentsivõime, julgeolek, CO2 heitkoguse vähendamine ehk kestlikkus, majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus. Kõik need programmid moodustavad ühtse terviku, toimivad üheskoos ja võimendavad üksteist,“ lausus Meigas ja lisas, et seitsme asemel on nüüd neli suuremat eelarvejaotist.
„Esimene rubriik on see, mille liikmesriigid saavad riigi plaani alusel enda kasutusse ja rakendavad riigisiseselt. See on suunatud majanduslikule, sotsiaalsele ja territoriaalsele ühtekuuluvusele, põllumajandusele, maaelule, merendusele, jõukusele ja julgeolekule. Selle üldmaht on peaaegu üks triljon,“ lausus Meigas. „Teine rubriik on kesksed fondid, mida jagatakse konkurentsi põhjal. Põhiline eesmärk on konkurentsivõime tõstmine ning jõukuse ja julgeoleku suurendamine – 589 miljardit. Globaalne Euroopa on kolmas rubriik – 215 miljardit – ja Euroopa haldus ehk erinevate Euroopa Liidu institutsioonide palgad ja kontorihooned on 118 miljardit, see on kuus protsenti kogu eelarvest.“
Meigas mainis, et Euroopa konkurentsivõime hoogustamiseks on peamine instrument „Euroopa horisont“ ning Eesti ja julgeoleku jaoks on oluline Rail Balticu rahastamine Euroopa ühendamisrahastust, mille eelarve on 81 miljardit eurot.
Meigas viitas, et kaitsevaldkonda rahastatakse läbi Euroopa Liidu eelarve mitmeti. „Euroopa Konkurentsivõime Fondist saab kaitsetööstus kosmoseraha. Riiklikest plaanidest on riikidel vabatahtliku otsuse alusel võimalik suunata raha kaitsetööstuse toetamiseks ja sõjaväelise liikuvuse toetamiseks. Euroopa ühendamise rahastust on võimalik toetada ka sõjaväelise liikuvuse projekte. Euroopa rahutagamise rahastu on eraldiseisev, aga see on samuti oluline eelkõige Ukraina toetamise kontekstis,“ selgitas Meigas.
Veel andis ta ülevaate toetustest, sealhulgas põllumajandustootjatele ja idapiiri riikidele mõeldud täiendavast rahastusest. Lisaks tutvustas Meigas Eesti raamseisukohti Eesti jaoks oluliste valdkondade ja ka omavahendite kohta.
Ettekandega esines ka Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Peeter Tali, kelle sõnul on oluline Euroopa Liidu järgmise pikaajalise eelarve (MFF 2028–2035) ettepanekut arutada parlamendis varakult, et Eesti huve saaks kaitsta juba läbirääkimiste alguses.
Tali märkis, et Euroopa Liidu eelarve on Eestile oluline, sest see kujundab seda, milline on Euroopa Liit ja sealhulgas Eesti 2030. aastate alguses. „Me oleme väike ja avatud piiririik ning me seisame Euroopa idapiiril silmitsi kurjuse impeeriumiga. Euroopa Liidu ühine eelarve on meie jaoks eelkõige julgeolek, kasv ja tootlikkus, näiteks Euroopa Liidu programmid „Euroopa horisont“ ja Euroopa Konkurentsivõime Fond, CEF, ühendatavus ja energiajulgeolek, õiglane areng ja ühtekuuluvus,“ kõneles Tali.
Eesti vaates võiks Euroopa Liidu järgmises pikaajalises eelarves Tali sõnul prioriteedid olla kaitse ja julgeolek, konkurentsivõime ja teadus ning ühenduvus ja energiajulgeolek.
„Komisjoni ettepanekus on kaitse- ja kosmoseplokk suurusjärgus 131 miljardit ning sõjalise liikuvuse taristu toetus kasvab kümnekordseks. Eesti huvides on hoida sõjaline mobiilsus ja topeltkasutusega taristu selge prioriteediga. Ja see on üleüldine üleeuroopaline ühishuve,“ ütles Tali.
„Konkurentsivõime ja teadus. Teadust toetav horisont kasvab ligikaudu 175 miljardini. Konkurentsivõime fond peaks plaanide kohaselt seni killustunud programme tooma ühtse raami sisse, fookusega teadusele, kaitsele ja puhtale majandusele. Lisandub eriline tähelepanu digile, energiale ja biomajandusele. Eesti vaates on taas mõistlik hoida fookus tootlikkust tõstval investeeringul ja lihtsamatel reeglitel,“ lausus Tali.
„Ühenduvus ja energiajulgeolek. Euroopa Ühendamise Rahastu (CEF) maht on ligikaudu 81 miljardit. Seal sees on ka eraldi aken sõjalisele liikuvusele, mis on praeguste plaanide järgi umbes 17–18 miljardit. Fookus on muidugi põhikoridoridel lõuna-põhi või põhi-lõuna suund, sealhulgas Rail Baltic ja Via Baltica, ning elektriülekande võimsustel. Eesti huvi on muidugi pudelikaelte kõrvaldamine ja varustuskindluse tugevdamine,“ rõhutas Tali.
„Kuidas see täna veel mõtteline raha Eesti elu päriselt muudab, sõltub nii meie valikutest siin parlamendis kui ka Euroopa läbirääkimiste tulemusest. Ja läbirääkimised on alles hoogu kogumas ja võivad kesta mitu aastat lõpliku kokkuleppeni Euroopa Ülemkogus ehk Euroopa Liidu riikide juhtide tasandil,“ lisas ta.
Läbirääkimistel võtsid sõna Luisa Rõivas Eesti Reformierakonna, Diana Ingerainen Eesti 200, Urmas Reinsalu Isamaa, Anti Allas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Arvo Aller Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist ning fraktsioonitu Peeter Ernits.
Vahetult enne olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu esines Riigikogu ees kõnega Euroopa Komisjoni eelarve, pettusevastase võitluse ja avaliku halduse volinik Piotr Serafin, kes andis ülevaate järgmise seitsmeaastase eelarve prioriteetidest.
Riigikogu võttis vastu ühe seaduse
Riigikogu kiitis tänasel istungil heaks valitsuse algatatud väärtpaberituru seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse (tuletis- ja repotehingute regulatsioon) (633 SE), millega parandatakse tuletis- ja repotehingute regulatsiooni ning viiakse see rahvusvaheliste standarditega kooskõlla. Muudatuste tulemusel saavad Eesti pangad, finantsasutused ja suurettevõtted paremini ligi rahvusvahelistele tuletis- ja repoturgudele, mis aitab tõsta nii Eesti ettevõtete kui ka kogu ettevõtluskeskkonna rahvusvahelist konkurentsivõimet.
Seadusega täpsustatakse ning ühtlustatakse tuletis- ja repotehingutega seonduvat tasaarvestuse režiimi ja kvalifitseeruvaid osapooli, kes võivad selliseid lepinguid teha. Samuti laiendatakse nende isikute ringi, kes saavad kasutada eriliigilise tagatisena finantstagatist.
Muudetakse finantskriisi ennetamise ja lahendamise seadust, kus on sätestatud pankade suhtes rakendatavad kriisiennetus- ja lahendusmeetmed. Muudatustega tagatakse pankadele ja järelevalvet tegevale Finantsinspektsioonile parem selgus nende õigustest ja kohustustest. Mõne panga jaoks võivad muudatused tähendada, et ei ole vaja koostada kriisiplaani ja väheneb kohustus hoida kriisipuhvreid.
Seadusega muudetakse ka eluasemelaenude tagatiseks oleva kinnisvara hindamine paindlikumaks. Pangad saavad põhjendatud juhul hinnangu teha statistiliste andmete alusel, mistõttu pole eraldi hindamisakti tellimine alati vajalik. See lihtsustab kodulaenu üleviimist ühest pangast teise ja vähendab kodulaenu refinantseerimise kulu.
Lisaks muudetakse maksejõuetusrežiimi, et tagada tuletis- ja repotehingute tehingute selgem jõustatavus pankroti- ja muudes sarnastes olukordades. Regulatsioon näeb ette, et maksejõuetuse olukorras ei saa pankrotihaldur selliste tehingute läbiviimisesse sekkuda.
Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 54 Riigikogu liiget.
Esimese lugemise läbis neli eelnõu
Esimese lugemise läbis Riigikogu 37 liikme algatatud Vabariigi Presidendi valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (684 SE), mille eesmärk on muuta presidendi valimise protsess sujuvamaks, läbipaistvamaks ja avalikkust kaasavamaks. Eelnõuga tuuakse presidendikandidaatide esitamise tähtaeg varasemaks ning antakse kandidaatidele hääletusvoorude eel võimalus end tutvustada.
Kui kehtiva seaduse kohaselt saab kandidaate nii Riigikogus kui ka hiljem valimiskogus üles seada neljandast kuni teise päevani enne esimest hääletusvooru, siis eelnõu järgi algab kandidaatide esitamine 12. päeval ja lõpeb üheksandal päeval enne esimest vooru. Algatajate sõnul annab muudatus avalikkusele võimaluse kandidaatide ja nende seisukohtadega enne valimisi põhjalikumalt tutvuda ning aitab vältida olukorda, kus kandidaate seatakse üles vahetult enne hääletust.
Lisaks kehtestatakse eelnõuga kandidaatide tutvustamise kord enne esimest ja teist hääletusvooru Riigikogus ja enne esimest hääletusvooru valimiskogus. Eelnõu kohaselt saavad kõik kandidaadid õiguse esineda hääletusvoorude eel kuni 10-minutilise ettekandega. Algatajate sõnul on muudatuse eesmärk tagada kandidaatidele enda tutvustamiseks võrdsed võimalused ning suurendada valimisprotsessi läbipaistvust ja usaldusväärsust, mis omakorda toetab presidendi institutsiooni autoriteeti ja legitiimsust.
Järgmised presidendivalimised on Eestis 2026. aastal.
Läbirääkimistel võtsid sõna Varro Vooglaid Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Lauri Hussar Eesti 200, Helir-Valdor Seeder Isamaa, Riina Sikkut Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Peeter Ernits Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel.
Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 29. oktoober kell 17.15.
Valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (732 SE) kehtestatakse viipekeele kaugtõlketeenus ja kirjutustõlketeenus riikliku teenusena, mida on rahastatud Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest. Samuti täpsustakse abivahendite omaosaluse ja hooldusteenuse osutajate kohustusi abivahendite tagamisel, et suurendada õigusselgust.
Toimetulekutoetuse regulatsiooni muudatused teevad toetuse taotlemise lihtsamaks ja õiglasemaks. Toimetulekutoetuse muudatused hõlmavad ka perekondade ja töötamise toetamist ning eluasemekulude hüvitamise õiglasemat ja läbipaistvamat korraldamist.
Üksi elava pensionäri toetuse määra kehtestamise õigus antakse valdkonna eest vastutavale ministrile. Sammasteülese pensioni arvutamiseks täpsustatakse sotsiaalkaitse infosüsteemi edastatavaid andmekoosseise. Sotsiaalmaksuseaduse muudatused ühtlustavad sotsiaalmaksu jagamise reegleid, tagades osalise või puuduva töövõimega töötajatele võrdse kohtlemise pensioniõiguste kujunemisel.
Abivahenditeenuse, viipekeele kaugtõlketeenuse ja kirjutustõlketeenuse, üksi elava pensionäri toetuse ja sotsiaalmaksu seaduse muudatuste jõustumine on plaanitud 1. jaanuaril 2026. Toimetulekutoetuse muudatused on kavandatud jõustuma 1. aprillil 2027. Üldises korras on plaanitud jõustuma pensionikalkulaatori ja toimetulekutoetuse eluasemekulude hüvitamise läbipaistvamaks muutmise ning pangakontode väljavõtete esitamisega seotud muudatused.
Eelnõu on seotud 2026. aasta riigieelarve seadusega.
Läbirääkimistel võtsid sõna Helmen Kütt Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Signe Riisalo Eesti Reformierakonna fraktsiooni nimel.
Valitsuse algatatud atmosfääriõhu kaitse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (taastuvenergia direktiivi muudatuste ülevõtmine) eelnõuga (697 SE) võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Liidu taastuvenergia vastava direktiivi sätted. Eesmärk on suurendada taastuvenergia osakaalu, parandada energiatõhusust ja tagada energiajulgeolek. Muudatused puudutavad taastuvenergiajaamade ja taristu rajamist, loamenetluste lihtsustamist, päikeseenergia- ja soojuspumpade paigaldust, biometaani kasutamist ning biomassi säästlikkuse nõudeid. Eelnõu aitab täita Eesti ja Euroopa Liidu energia- ning kliimaeesmärke.
Läbirääkimistel võtsid sõna Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel Rain Epler ning energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt.
Valitsuse algatatud maapõueseaduse, maakatastri seaduse ja riigivaraseaduse muutmise seaduse (taastuvenergiatootmise arendamine kaevandamisloaga alal) eelnõu (698 SE) eesmärk on soodustada tuule- ja päikeseparkide ehitamist endistele ja praegustele põlevkivi- või turbakaevandustele ehk aladele, millele on juba kaevandamisluba väljastatud.
Muudatus lühendaks tuuleparkide rajamisel bürokraatiale kuluvat aega. Ühtlasi on kaevandatud alade n-ö taaskasutamine sinna taastuvenergiaparkide ehitamise näol loodusele väiksema mõjuga kui nende rajamine uutele aladele. Seletuskirjas viidatakse, et kaevandusaladel taastuvenergia tootmine elavdab kohalikku majandust ja ettevõtlust. Enne taastuvenergiapargi rajamist tuleb kaevandatud ala korrastada. Kui alal on kehtiv kaevandamisluba, saab pargi rajamisega alustada korrastamistööde käigus.
Seadusega võetakse üle Euroopa Liidu taastuvenergia direktiivi sätted, mis käsitlevad kaevandatud maa mitmekesist kasutust ja elurikkuse taastamist. Eelnõu lihtsustab ja kiirendab kaevandamisalade korrastamist. Kuni 15 hektari suuruste mäeeraldiste ja kuni 150 hektari suuruste turbatootmisalade korda tegemisel ei pea enam koostama korrastamisprojekti ja töid saab teha korrastamistingimuste alusel, mis vähendab oluliselt ettevõtete halduskoormust.
Läbirääkimistel võtsid sõna Tiit Maran Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Rain Epler Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel.
Istung lõppes kell 18.58.
Fotod (autor: Erik Peinar / Riigikogu Kantselei)
Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
631 6592, 510 6179
[email protected]
päringud: [email protected]
