Riigikogu arutas olulise riikliku küsimusena inimarengu aruannet haridusest
Riigikogu tänasel täiskogu istungil oli kultuurikomisjoni algatusel olulise tähtsusega riikliku küsimusena arutelu teemal „Eesti inimarengu aruanne 2026. Haridus ühiskonna peeglis“.
Sissejuhatava ettekandega esines kultuurikomisjoni esimees Liina Kersna, kelle sõnul mõjutab hariduse kvaliteet ja kättesaadavus otseselt ühiskonna toimimist.
„Sellest, kui haritud on meie inimesed, sõltub, kui targalt me ühiskonnana toimime. Näiteks toob inimarengu aruanne välja, et kõrgharidusega inimesed on kõige enam orienteeritud innovatsioonile ja saavutusele, nad on ka õpihimulisemad ja panustavad oma teadmisega aktiivselt ühiskonda. Aga nad on ka tervemad ning elavad kauem, rääkimata sellest, et haritumad inimesed teenivad suuremat palka,“ kõneles Kersna.
Tema sõnul on tark pakkuda võimalikult võrdset ligipääsu võimalikult heale haridusele. „Õnneks tõdeb ka värske inimarengu aruanne, et omavalitsuste haridustulemuste keskmised erinevad vaid vähesel määral ja hea hariduse võib saada igas omavalitsuses. Aga siiski on märgata ka tärkavat ebavõrdsust ja see nõuab poliitilist tähelepanu,“ nentis Kersna.
Kultuurikomisjoni esimees märkis, et enne muutma asumist peab olema ühiselt selge, miks muutus ette võetakse, ja tahe muutust ellu viia. „Oluline on, et oleks teadmised, kuidas seda muutust ellu viia, ja ka võimekus seda teha. Kui tahet ei ole, tekib vastuseis, kui teadmisi ei ole, tekib ärevus ja hirm, ja kui võimekust ei ole, siis tekib frustratsioon.“
„Inimarengu aruandes juhitakse tähelepanu haridusvaldkonna uuringute rohkusele, mis justkui jäävad valdkonna heaks kasutamata. Ma ei ole nõus, et uuringuid on liiga palju, aga ma olen nõus, et enne peaks olema uuring või uuringud, mille põhjal planeerida muutust, aga meil on liiga tihti vastupidi: enne mõtleme välja muutuse ja paremal juhul tellime pärast seda uuringu. Teaduspõhist lähenemist valdkonna arendamisel peaks olema oluliselt rohkem,“ sõnas ta.
Kersna nõustus, et usalduslik suhe õppija ja õpetaja vahel on õppimise alus. Ta märkis ka, et õppimine on ühelt poolt sotsiaalne protsess, milleks on vaja turvalist ja toetavat keskkonda ning kaaslasi, kellega koos end proovile panna ja uusi teadmisi luua, teisalt on see sügavalt individuaalne, isegi intiimne teekond, mis toimub iga õppija sees.
Tänavuse Eesti inimarengu aruande peatoimetaja Eneli Kindsiko ütles oma ettekandes, et haridus ei ole ainult tööturu jaoks, ent see ei saa olla ka tööturust ja elulisest hakkamasaamisest lahutatud. „Kui haridus ei toeta inimese võimalust elada tervelt, turvaliselt ja väärikalt, siis jäävad ka tema vaimsed ja kultuurilised püüdlused hapraks,“ sõnas ta.
Kindsiko rõhutas, et haridus ei ole vaid lasteaia või kooli vastutus. „Haridus kujuneb kogu ühiskonna koosmõjus ning leiab aset ka väljaspool kooli – tööelus, kogukondades, peredes ja institutsioonides. Seetõttu kaasati aruandesse väga erinevate valdkondade teadlasi ja praktikuid, alates haridusteadlastest ja psühholoogidest kuni majandusteadlaste ja kriminoloogideni,“ lausus Kindsiko, kelle sõnul on raportis sõna nii lastel kui ka täiskasvanutel, õpetajatel ja koolijuhtidel, poliitikutel ja poliitikakujundajatel.
Ettekandja rääkis süvenevast ebavõrdsusest hariduses. Ta sõnas, et laste haridustulemused sõltuvad üha enam vanemate sissetulekust ning hariduslik kihistumine avaldub eriti teravalt Tallinnas. „Järjest enam viitab teaduskirjandus ka kooli ressurssidele. Kool võib hariduslikku ebavõrdsust nii leevendada kui ka süvendada,“ ütles ta ja rõhutas hea aineõpetaja rolli.
Kindsiko sõnul on hariduslõhe lisaks lastele ka täiskasvanute hulgas. Ta märkis, et kõige usinamalt täiendavad end kõrgharitud naised, samas kui seda vajaksid enim need, kes on vähem haritud, vanemaealised ja mehed. Kindsiko lisas, et hariduslõhe järelmeid kohtab hiljem politsei statistikas, lähisuhtevägivalla numbrites, kasvavates sotsiaal- ja tervishoiukuludes. „Hariduslõhe hind ei jää haridussüsteemi. See jõuab riigieelarvesse.“
Aruande peatoimetaja sõnul on meil olemas palju kasutamata teadmist. „Uuringute rohkus ei ole nõrkus. See on kasutamata potentsiaal,“ lausus ta ning toonitas, et oluline pole reformide rohkus, vaid et igale reformile eelneks mõjuanalüüs. Samuti rõhutas ta, et riik peaks kasutama ära oma e-riigi potentsiaali ka hariduses, saama üle andmekorratusest ja kasutama olemasolevaid andmeid, et probleeme varakult märgata. Veel lisas ta, et oluline on haridusele uusi ülesandeid lisades ka vanadest loobuda, et haridus oleks terviklik arengukeskkond.
Tartu Ülikooli poliitikauuringute instituudi tehnoloogiauuringute kaasprofessor Mihkel Solvak rääkis, et Eestis on väga head registrid, millest igaüks eraldi vaadatuna on ehk infovaene, ent sellest murest saab üle, kui mitut registrit koos kasutada. „Neid üksteise peale risti pannes annab tegelikult juba sellise tulemuse, mis on väga lähedal sellele, mis oleks väga spetsiifiline, väga kallis uuring,“ märkis Solvak. Seetõttu võiks tema sõnul kasutada seda, mis meil on, ning panna rohkem registreid kokku ja liidestada neid ka uuringutega.
Solvak osutas, et tehtud uuringute seas on tihti korduvaid küsimusi ning võiks liikuda selles suunas, et kui andmed on võimalik registritest kätte saada, siis neid eraldi uuringuga tingimata ei tellitaks. „Teatud küsimuste puhul on see tegelikult kõige mõistlikum viis üldse probleemile läheneda,“ ütles Solvak. Ta tegi ettepaneku, et andmed võiksid olla dünaamilises raportis, kus need registrite põhjal automaatselt muutuvad.
Ettekandja märkis, et Eesti on matemaatika tulemuste poolest, ka PISA järgi, rahvusvahelises võrdluses väga tugev. „Aga mida me seal tegelikult hakkame nägema? See hakkab natukene polariseeruma. See tähendab, et keskmine võib püsida samas kohas, aga meil hakkavad eri tipud tekkima,“ rääkis Solvak. „Statistikas on sihuke naljakas ütlus, et kui pea on külmkapis ja jalad on ahjus, siis keskmiselt on hea olla,“ viitas ta, et keskmine hakkab eksitama.
Solvaki sõnul on laste matemaatikatulemuste ja vanemate sissetuleku seos just üks selline graafik, millele võiks igal aastal automaatselt andmepunktid juurde tulla. Ta lisas, et aruandes on palju analüütilist teadmist ning kindlasti võiks tekitada käegakatsutava jääva väärtuse, et tulemused jääks tulevikus dünaamiliselt monitoorimiseks näha. „See on suhteliselt kiire ja odav tegevus, arvestades sellega, kui kallis on uuringuid teha,“ märkis ta.
Ettekande tegi ka Tartu Ringkonnakohtu kohtunik Mario Truu, kes kõneles haridusega seotud probleemkohtadest, mis mõjutavad tuntavalt alaealiste riskikäitumist. Ta sõnas, et inimarengu aruanne kannab sõnumit, et noorte riskikäitumine on tihedalt seotud nende päevase ajakava ja järelevalve olemasoluga ning noorte kuuluvustundega.
Truu märkis, et suur osa noorte suhtlusest on kolinud sotsiaalmeediasse. „Iga viies Eesti noor on väidetavalt kokku puutunud millegi sellisega, mida võib kõige üldistatumalt nimetada kübervägivallaks,“ tõi ettekandja välja ning sõnas, et koolid on seetõttu veelgi olulisemad, olles üha enam üks väheseid kohti, kus noored füüsiliselt kokku saavad ja suhtlevad.
Truu viitas, et oluline on tagada õpilaste püsimine haridussüsteemis. „Põhiharidusest pikem haridustee vähendab oluliselt täiskasvanueas kuritegude toimepanemise riski,“ lausus ta.
Samuti sõnas ta, et inimarengu aruandes tuvastati, milline on koolikeskkonna ja noorte riskikäitumise seos. „Turvaline ja toetav koolikeskkond on kaks olulist tegurit, mis vähendavad märgatavalt noorte riskikäitumist. Noored, kes tunnevad end koolis turvaliselt ja kellel on kooliga tugevad sidemed, panevad ligi kolmandiku võrra väiksema tõenäosusega toime õigusrikkumise, kui need noored, kelle sidemed kooliga on nõrgemad.“
Ettekandja märkis, et riskiaknad on eeskätt koolipäeva lõpp ja nädalavahetuse öötunnid ning üks olulisemaid teismeliste riskikäitumise ennetamise abinõusid on huviharidus. „Noori kõnetav huviharidus loob turvalise keskkonna ja järelevalve kriitilistel pärastlõunatundidel. Huviharidus toetab noorte väärtushinnangute ja sotsiaalsete oskuste arengut ning loob kuuluvustunde, tekitab huvi mõne oskuse omandamise ja arendamise vastu ning tõstab õpimotivatsiooni,“ ütles ta. „Probleem on aga selles, et huvihariduses osalevad pigem nooremad lapsed, kuid ennetamise vajadus on suurim teismelistel.“
Truu viitas kokkuvõttes, et probleemiks hariduses on ebavõrdne ligipääs tugiteenustele ja huviringidele. Samuti on puudu tugispetsialiste, lastega tegelevate töötajate tase ja võimekus üle riigi on ebaühtlane ning õpetajatel napib ressursse, et tegeleda alaealistega ennetavalt. Lapsevanematel võib aga nappida vahendeid, et oma lapsi toetada. Seega on tema sõnul vaja aidata kaasa, et lastel oleks olemasolevatele teenustele, sh huviharidusele, võrdsem ligipääs, samuti pöörata tähelepanu vanemaharidusele ning kodu ja kooli koostööle.
Läbirääkimistel võtsid sõna Madis Kallas, Tiit Maran ja Lauri Läänemets Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Kadri Tali Eesti 200, Tõnis Lukas ja Urmas Reinsalu Isamaa, Margit Sutrop Reformierakonna ning Vadim Belobrovtsev Keskerakonna fraktsioonist.
Istungi tööaja lõppemise tõttu lükkus edasi valitsuse algatatud inimgeeniuuringute seaduse eelnõu (749 SE) teine lugemine.
Fotod (autor: Merje Meisalu / Riigikogu Kantselei)
Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
631 6592, 510 6179
[email protected]
päringud: [email protected]
