Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu arutas täna olulise tähtsusega riikliku küsimusena merendusega seotud küsimusi. Arutelu teemal “Meri ei salli seisvat vett. Merendus kui Eesti majanduse taaskäivitaja” keskendus meremajandusele.

Vabaerakonna fraktsiooni liige Artur Talvik puudutas oma kõnes merepäästet, väikesadamate ehitust, olukorda Tallinna Sadamas ja raudtee kaubavedude mahu vähenemise mõju merendusele.

Rääkides laevadest, viitas Talvik Eesti merenduspoliitika arengukavas 2012–2020 püstitatud eesmärgile, et tuleb taastada Eestis konkurentsivõimeline kaubalaevade register suurematele kaubalaevadele. „Me oleme olukorras, kus me võiksime riigina teenida raha ja anda tööd paljudele inimestele, aga me ei kasuta seda ära,“ ütles Talvik. Ta leidis, et merenduspoliitika arengukava on riiulile tolmuma jäänud, rakenduskavasid pole täide viidud ja raha, millega seda arenduskava ellu viia, ei ole leitud. Talviku sõnul on vaja arengukava värskendada.

Talvik avaldas kahetsust, et Eesti merendus on jaotatud kaheksa eri ministeeriumi vahel ja sellel ei ole ühtset juhtimist.

Viitseadmiral Tarmo Kõuts nentis oma ettekandes, et Eesti merenduse rahvusvaheline konkurentsivõime väheneb aasta-aastalt. Ta ütles, et ebaadekvaatse ettevõtluskeskkonna tõttu pole praeguse seisuga Eesti Laevaregistrisse jäänud mitte ühtegi kaubalaeva.

Kõuts nimetas oma ettekandes kõige pakilisemaks muudatusi maksupoliitikas ja vastavates seadusandlikes aktides, mis tagaksid Eesti lippu kandvatele meremeestele või reederitele samalaadsed tingimused oma konkurentidega Baltimerel ja maailma ookeanil.

TTÜ Eesti Mereakadeemia direktor Roomet Leiger refereeris oma ettekandes uuringuid, mis on analüüsinud merenduse mõju majandusele. Viimaste uuringute põhjal moodustavad merendusega seotud ettevõtted 3,7–4 protsenti SKT-st. Ta lisas, et uuringute tulemused ja soovitused on näidanud, et meremajanduse osakaal saaks olla suurem. Selle saavutamiseks pakkus ta eri uuringutest läbi käinud ettepanekut luua rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline tegevuskeskkond laevandussektorile.

Tulevikule mõeldes pidas Leiger oluliseks IKT sektori sidumist laevandusega aga ka vastavate infotehnoloogiliste teadmistega varustatud merendustööjõu ettevalmistamist.

Läbirääkimistel võtsid sõna Erki Savisaar Keskerakonna fraktsiooni nimel, Urve Palo Sotsiaaldemokraatliku erakonna fraktsiooni nime, Urve Tiidus Reformierakonna fraktsiooni nimel, Artur Talvik Vabaerakonna fraktsiooni nimel ja Jaak Madison Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.

Esimesel lugemisel oli üks eelnõu.

Valitsuse algatatud jäätmeseaduse ja keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu (257 SE) eesmärk on innustada omavalitsusi rohkem tegelema jäätmete liigiti kogumise ja sortimise arendamisega.

Jäätmete liigiti kogumine võimaldab edendada jäätmete ringlusse võtmist, kuna hoitakse ära jäätmete segunemine ning puudub vajadus nende hilisemaks lahutamiseks ringlusse võtmise eesmärgil. Ühtlasi tagatakse liigiti kogumisel ka teisese toorme parem kvaliteet ning ringlusse võtmise kasutegur.

Need kohustused eeldavad, et kohalikud omavalitsused ja riik rakendavad asjakohaseid meetmeid, mis tähendab ümberkorraldusi jäätmevaldajate tegevuses. Kohaliku omavalitsuse ülesanne on tagada, et omavalitsuse territooriumil oleks jäätmevaldajatel selge kohustus jäätmeid sortida ja liigiti koguda ning elanikel oleks võimalus jäätmeid liigiti ka ära anda.

Kavandatava muudatuse kohaselt antakse kohaliku omavalitsuse üksusele riigieelarvest toetust jäätmehoolduse kulude osaliseks katmiseks teatud tingimustel.

Eelnõu tutvustanud keskkonnaminister Marko Pomerants selgitas, et toetuse jaotamise aluseks võetakse kohalikes omavalitsustes asuvate aadressiandmete süsteemi infosüsteemis registreeritud aadressiobjektide arv aasta alguse seisuga. Toetust saab aadressiobjektide järgi, mis on eluruumid või ehitisregistri andmetel elamu kasutusotstarbega hooned, näiteks suvilad.

Toetuse suurus aadressobjekti kohta määratakse igal aastal riigieelarves. Valitsus järgmise aasta riigieelarves on ette näinud 2,2 miljonit eurot ning olmejäätmete saastetasu laekub edaspidi täies mahus riigieelarvesse.

Eesti eesmärk on saavutada aastaks 2020 olukord, kus 50 protsenti olmejäätmetest võetakse ringlusse. Praegu kogutakse ligi 70 protsenti tekkinud olmejäätmetest segaolmejäätmetena.

Istungi stenogramm.

Fotod istungist.

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu

(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
6316356; 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Tagasiside