Riigikogu arutas kriisijärgset olukorda olulise tähtsusega riikliku küsimusena
Riigikogus oli täna Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse „Elu pärast kriisi – terve ühiskonnana edasi“ arutelu.
Ettekande tegid mõttekoja Praxis nõukogu liige ja majandusekspert Ardo Hansson, Sotsiaalministeeriumi asekantsler Sten Andreas Ehrlich, Euroopa Parlamendi liige Marina Kaljurand ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esimees Indrek Saar.
Ardo Hanssoni sõnul pandi Eesti majandus kriisi ajaks sisuliselt kunstlikusse koomasse, päästmaks organismi veel hullemast. „Majanduskahjusid ei põhjustanud niivõrd viiruse levik otseselt, vaid kaudselt kõik meetmed. Karantiininõue sisuliselt tähendas, et suur osa majandustegevusest ajutiselt külmutati,“ rääkis ta. Hanssoni sõnul võib Euroopa majanduste prognoose vaadates olla Eesti majanduse aeglustumine seejuures suurem kui näiteks Itaalia, Prantsusmaa või Hispaania majanduse aeglustumine.
Hansson rääkis kolmest võimalikust eesootavast stsenaariumist. Tema sõnul on esimene võimalus vana normaalsuse kiire taastumine – olukord, kus viirus kaob, tervishoiukriis laheneb kiiresti ning majandus toibub. Teise võimalusena kõneles majandusekspert olukorrast, mille puhul uus normaalsus on vanast väga erinev ning peab hakkama permanentse šokiga kohanema ja majandusstruktuuri muutma. Kolmanda ja kõige tõenäolisemana kirjeldas Hansson aeglast liikumist vana normaalsuse juurde, mille puhul peaksid meetmed ajaga kaasas käima ning üleüldise stimuleerimise asemel peaks tema sõnul elus hoidma olemasolevaid ettevõtteid.
Majanduseksperdi arvates tuleks liikuda riskide minimeerimisest riskide juhtimiseni ja teatud riskide aktsepteerimiseni. „Kui toimub mingi suur šokk, esialgne reaktsioon on, et keerame kõik kraanid kinni, oleme väga ettevaatlikud. See on täiesti mõistlik ja põhjendatud lähenemine. Kui saame jalad põhja ja saame natuke enesekindlust, on võimalik hakata teadlikult riske võtma ja mõnikord need riskid ka realiseeruvad,“ ütles Hansson.
Sten Andreas Ehrlichi sõnul on töötuse määr vaid mõne kuuga kasvanud 7,9 protsendini – kui käesoleva aasta alguses oli töötuid umbes 35 000, siis tänaseks on registreeritud töötuid ligi 49 000. Ta märkis, et töötuse määr võib kasvada kiiremini kui eelmise kriisi ajal, kriisi mõjud avalduvad veel pikka aega ning sotsiaalsektori puhul on kriis alles ees. „Võib arvata, et tööandjad ei värba inimesi tagasi sama kiiresti, kui nad neid koondasid ning ilmselt kordub Eesti tööturul sama fenomen, mis oli aastal 2010. Töötuse määr kasvas kiiresti, aga jäi kõrgeks väga pikaks ajaks,“ rääkis Ehrlich. Seejuures on kriisi mõjud tema sõnul üle Eesti erinevad ning mõni piirkond kaotab rohkem kui teine.
Samuti tõi Ehrlich välja, et kriisidega kasvab üldiselt vaesus ning erinevused tööturul muutuvad veelgi suuremaks. Ta juhtis tähelepanu asjaolule, et kriisid kasvavad lumepallina – sissetuleku vähenedes vähendatakse tarbimist, millisel juhul väheneb ka teiste inimeste sissetulek. Töötasuhüvitisest rääkides märkis Ehrlich, et kolme kuu jooksul on meetme kulu 250 miljonit eurot ehk rohkem kui neljandik Eesti Töötukassa reservidest. Tema sõnul ei ole tegemist odava investeeringuga ning hüvitiste pikendamist kaaludes on tegemist olulise mõttekohaga.
Marina Kaljurand toonitas oma ettekandes rahvusvahelise koostöö olulisust ja Euroopa Liidu liikmesriikide tegevuste koordineerimise vajadust. „Märts 2020 näitas väga selgelt, milliseks võib muutuda meie elu kui 27 liikmesriigi koostöö asemel muutub Euroopa Liit 27 eraldi tegutseva riigi liiduks,“ rääkis Kaljurand. Tema sõnul oli koroonakriisi algul riikide omavaheline tegevus koordineerimata ning kokkuleppeid ei täidetud, olgu selleks Schengeni leping, piirikontroll või üksteise abistamine kriisiolukorras.
Kaljuranna sõnul näitas kriis, kui nõrk on sellises olukorras liikmesriikide koostöö ja kui kergesti haavatav on Euroopa Liidu ühisturg. „Ühisturg ei tohi olla kriisi ohver, vaid peab olema lahendus, mis ühendab liikmesriikide võimekusi. Kriisi saab lahendada ainult koostöös Euroopa Liidus ja globaalselt,“ ütles ta. Samuti möönis Kaljurand, et Euroopa Parlament on väga erinev sellest, milline ta oli veel mõned kuud tagasi. Samas on tema sõnul parlament suutnud vaatamata kriisile kokku tulla ning võtta vastu esimesed seadusemuudatused, mis olid vajalikud epideemiaga võitluseks.
Lõpetuseks peatus Kaljurand inimõigustel ja demokraatial. „Euroopa Liidu senine reaktsioon on näidanud, et inimõigused ja demokraatia on ja jäävad Euroopa Liidu aluspõhimõteteks ning kriis ei päästa liikmesriike vastutusest,“ rääkis Kaljurand. Ta märkis, et riigid, kes ei täida inimõigusi ja demokraatia põhimõtteid, peavad olema valmis vähema finantsilise abi ja toetuse saamiseks Euroopa Liidu eelarvest.
Indrek Saare sõnul peame juba kriisi ajal mõtlema sellele, millist Eestit pärast näha tahame. „Selleks, et majanduskriis sotsiaalseid lõhesid ei suurendaks, on vaja käituda targalt, omada ka pikemat vaadet ja vastutustunnet Eesti tuleviku ees,“ rääkis ta.
Saare sõnul tuleb esimese asjana naasta teadusleppe täitmise juurde ehk teha hädavajalik investeering teadus- ja arendustegevuse rahastamisse. „Ilma teadusesse investeerimata meie majanduse struktuur ei muutu ja me jäämegi oma tööjõu tootlikkuses paigal tammuma,“ ütles ta ning märkis, et nii jääb kängu ka heaolukasv, sest ettevõtluses pole sel juhul piisavalt innovatsiooni, et muu maailmaga sammu pidada.
Ettekandes peatus Saar ka ettevõtete toetusmeetmetel ning rohepöördega arvestaval investeeringute planeerimisel. Samuti toonitas ta vajadust süsteemi järele, mis osutaks laenudega hätta sattunud inimestele pikema vaatega abi ajutiste raskuste üle elamisel. „Lastega pere kodu, kus mõlemad vanemad töötasid turistide toitlustamise alal, ei tohi minna pangale seetõttu, et mõlemad vanemad kaotasid töö ja sissetuleku,“ märkis Saar ning tunnustas seejuures Eesti panku, kes on ühiselt kokku leppinud paindlikes maksepuhkuse lahendustes.
Läbirääkimistel võtsid sõna Kaja Kallas (RE), Kersti Sarapuu (K), Raivo Tamm (I), Aadu Must (K) ning Oudekki Loone (K).
Istungi fotod. (autor: Erik Peinar, Riigikogu)
Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega.)
Riigikogu pressiteenistus
Liisa Johanna Lukk
tel 631 6456, 53 310 789
e-post [email protected]
päringud [email protected]