Riigikogu arutas kodanikuühiskonna arengut ja kollektiivsete pöördumiste rolli
Riigikogu arutas täna olulise tähtsusega riikliku küsimusena kodanikuühiskonna arengut, demokraatia olukorda ning kollektiivsete pöördumiste rolli.
Riigikogus regulaarselt peetav kodanikuühiskonna arengu arutelu keskendus sel aastal demokraatia hetkeolukorrale Eestis ja kollektiivsete pöördumiste esitamise võimalusele, kandes pealkirja „Kodanikuühiskonna arengust. Tugev kodanikuühiskond kui demokraatia alustala. Kollektiivsete pöördumiste roll ja mõju“.
Arutelul esinesid ettekandega siseminister Igor Taro, Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi võrdleva poliitika professor Mari-Liis Jakobson ning Tallinna Tehnikaülikooli Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudi teadmussiirde juht, avaliku halduse ekspert ja Eesti Koostöö Kogu nõukogu aseesimees Külli Taro. Põhiseaduskomisjoni algatatud arutelu võttis täiskogus kokku komisjoni esimees Ando Kiviberg.
Siseminister Igor Taro tõi oma kõnes esile, et Eesti kodanikuühiskond on viimase paarikümne aasta jooksul teinud hüppelise arengu – Eestis tegutseb tuhandeid vabaühendusi ning ligi pool Eesti elanikest on panustanud mingilgi viisil vabatahtlikuna ühiskondlikku heaolusse. „See peegeldab valmisolekut panustada ja üksteist toetada – sidusust, mis on osa meie julgeolekust ning vastupidavusest kriisidele,“ sõnas ta, kuid lisas, et potentsiaali veel on.
„Motiveeritud inimesi ja kogukondi on rohkem kui tänane aktiivne osalus. Meie eesmärk on luua selline raamistik, kus igal inimesel on lihtne ja loomulik oma panus anda, olgu see naabruskonna turvalisusesse, spordiklubi vedamisse, abivajaja toetamisse või uute lahenduste kaasamisse koos riigiga,“ märkis ta ja nentis, et samas on kodanikuaktiivsus mitmetes valdkondades madal – inimesed ei ole alati teadlikud oma osalusvõimalustest või ei tunne, et neil oleks reaalne mõju avalikus elus. See kehtib eriti noorte ja vähem esindatud rühmade kohta.
Samuti tõi Taro esile vabaühenduste rahastamisprobleeme ehk vajadust jätkata eemale liikumist projektipõhisest rahastamisest tegevustoetuste ja strateegiliste partnerluste suunas. „Vabaühendused on riigile ja kohalikele omavalitsustele võrdväärne partner, mitte pelgalt projektide elluviija,“ kinnitas siseminister.
Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi võrdleva poliitika professor, doktor Mari-Liis Jakobson andis ülevaate Eesti positsioonist mitmesugustes demokraatia indeksites. Demokraatia mitmekesisuse indeks hindab Eesti liberaaldemokraatiat lausa maailmas teisel kohal paiknevaks, samas osalusdemokraatiaga nii hästi ei ole – oleme alles 30. kohal – ning andmise indeksis alles jõudsime teise saja hulgast esimese saja hulka.
„Eesti arutluskultuuri nõrkusteks on ennekõike eliitide tagasihoidlik lugupidamine vastuargumentide suhtes, otsustusprotsessidesse kaasatud eliitide endiselt kitsas ring ning poliitiliste otsuste tagasihoidlik põhjendatus. Osalusdemokraatia näitajaid tirivad allapoole vähene otsedemokraatia praktikate kasutamine, aga ka näiteks erakonnasiseste valimisnimekirjade koostamise protsesside suletus,“ tõdes ta. Jakobson tõi esile, et tänapäevane demokraatia vähikäik ei kulge mitte riigipöörete või järskude suunamuutuste kaudu, vaid tasahaaval demokraatia kattevarjus. Demokraatia kandetalad löövad enamasti kõikuma alles siis, kui ise rahvalt mandaadi saanud poliitikud on aastaid õõnestanud usaldust valimistesse, mille tulemustel nende enda legitiimsus põhineb, või põhiseaduslikesse normidesse, millele nad ise on truudust vandunud, kui hakatakse sildistama oma poliitilisi oponente vaenlasteks või kahjulikuks elemendiks, kui hakatakse õigustama vägivalda, piirama sõna- või meediavabadust või teatud ühiskonnarühmade õigusi. „Üks protsess, mis seda sammsammulist õõnestamist toetab, on ühiskondlik polariseerumine ehk olukord, kus ühiskonnas loomulik seisukohtade ja teemade paljusus peeneneb mõneks üksikuks suureks vastasseisuks.“
Jakobsoni sõnul viitavad indeksid, et hästi läheb arutleva demokraatia traditsiooniga riikides, kus ühiskondlik aktiivsus kanaliseeritakse diskussioonidesse, mille eesmärk on mitte ideoloogiline kaevikusõda, kus tulemus on etteaimatav, igaüks surub oma maailmavaatelised kannad sügavamale mudasse, vaid kus arutletakse eesmärgiga leida kompromisslahendusi, mis võimaldaks igaühel minna edasi väärikalt oma vaadetele kindlaks jäänuna, kuid samas selliselt, et üks tüliküsimus on eri osapoolte vahel vähem.
Kolmandana kõneles Riigikogu ees Tallinna Tehnikaülikooli Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudi teadmussiirde juht, avaliku halduse ekspert ja Eesti Koostöö Kogu nõukogu aseesimees doktor Külli Taro, kes andis ülevaate rahvaalgatus.ee-st, mis on muutunud oluliseks digitaalseks ruumiks ja mis koondab väga erinevaid hääli, rohujuure tasandilt professionaalsete huvikaitse partneriteni. Igaühel alates 16. eluaastast on õigus algatusi toetada ning Riigikogule kollektiivse pöördumise esitamiseks on vaja vähemalt 1000 allkirja.
Taro osutas, et on ka hulk algatusi, mida võib nimetada digitaalseteks protestideks, mille põhieesmärk on avaldada meelsust mõne poliitilise otsuse või isiku suhtes. „Nende eesmärk ei pruugi olla otsene seadusemuudatus, tegu on pigem ühiskondliku temperatuuri testivate algatustega, mille puhul rahvaalgatusveeb toimib omamoodi rahumeelse ventiilina,“ märkis ta. Samuti tõi Taro esile, et rahvaalgatusportaali haldava Eesti Koostöö Kogu eksperdid on rahvaalgatusi analüüsides märganud huvitavat mustrit. „Teemadel, mis avalikus arutelus näivad ühiskonda sügavalt lõhestavat, tekivad rahvaalgatusveebi sageli vastassuunalised ettepanekud. Aga nende vastandlike ettepanekute toetus ei ole alati üldse mitte võrreldav. Ma ei tea, kas võiks järeldada, et tegelik polariseerumine ühiskonnas võib olla märksa väiksem, kui avalikust arvamusruumist mulje jääb, või on see pigem soovmõtlemine,“ juurdles ta.
Teine tähelepanek puudutab aga Taro sõnul teemasid, mis näivad avalikus debatis väga olulised, kuid ei kogu rahvaalgatusena piisavalt toetust. „Näiteks presidendi otsevalimine. Sellesisulisi algatusi on korduvalt tehtud, kuid ükski pole suutnud 1000 allkirja kokku saada. Rahvaalgatusveeb on lakmuspaber, mis näitab kätte ühiskonda kõnetavad teemad,“ rääkis Taro.
Põhiseaduskomisjoni esimees Ando Kiviberg kinnitas oma sõnavõtus, et rahvaalgatus ja kollektiivne pöördumine on demokraatliku ühiskonna loomulikud tööriistad. Kiviberg rõhutas vajadust väärika poliitilise kultuuri ning lugupidavama poliitilise arutelu järele.
Samuti viitas Kiviberg, et Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsiooni alusdokument võeti Riigikogus vastu 12. detsembril aastal 2002. „Möödunud on 23 aastat. On ilmselge, et tollest hetkest on elu meie ümber tublisti muutunud. Ma leian, et on aeg see dokument taas avada ning kaasaaja tegelikkusele vastavaks kujundada,“ sõnas ta. Kiviberg rääkis, et ehkki kontseptsiooni põhimõtted ise on ajatud, need rõhutavad partnerlust, koostööd, usaldust, kodanikuühenduse rolli poliitika kujundamises, ei peegelda dokument ei enam tänast reaalsust. „See ei toeta usaldusdemokraatia järgmise etapi arengut ja just seetõttu tuleb see üle vaadata nii Riigikogu liikmete kui ka kodanikuühenduste koostöös.“
Samuti pani Kiviberg ette moodustada Riigikogu kodanikuühiskonna toetusrühm, nagu on olnud ka varasemates koosseisudes. „Selline toetusrühm ei ole formaalsus. See on koostööplatvorm, mis aitab tasakaalustada arusaamu, jagada teavet ning hoida kahe poole ehk riigi ja kodanikuühiskonna vahel pidevat ja toimivat dialoogi.“
„Rahvaalgatuse süsteemi tugevdamine, Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsiooni uuendamine ja kodanikuühiskonna toetusrühma taasloomine on kolm praktilist sammu, mis aitaksid kasvatada usaldust ja vähendada polariseerumist ning toetada seda demokraatia küpsemist, mille poole me kõik püüdleme,“ arvas põhiseaduskomisjoni esimees.
Läbirääkimistel võtsid sõna Varro Vooglaid (EKRE), Lauri Läänemets (SDE), Pipi-Liis Siemann (RE), Peeter Ernits, Toomas Uibo (E200), Jüri Jaanson (RE).
Fotod (autor: Erik Peinar / Riigikogu Kantselei)
Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
Riigikogu pressiteenistus
Maris Meiessaar
631 6353, 5558 3993
[email protected]
päringud: [email protected]
