Riigikogu arutas Eesti välispoliitika väljakutseid murdeajastu maailmas
Riigikogus toimus täna väliskomisjoni algatusel olulise tähtsusega riikliku küsimusena välispoliitika arutelu, mille fookuses olid Eesti välispoliitika eesmärgid uude ajastusse sisenenud maailmas.
Väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson ütles Riigikogu ees, et me elame maailmas, kus Teise maailmasõja järel loodud rahvusvaheline kord mureneb meie silme all. „Reegleid, mis pidid kaitsma nõrgemaid, rikutakse karistuseta. Jõudu kasutatakse taas piiride muutmiseks. Autoritaarsed riigid räägivad üha avalikumalt, et demokraatia on nõrkus ja vabadus on luksus. See ei ole enam tulevikustsenaarium. See on meie igapäevane reaalsus,“ lausus Mihkelson, kelle sõnul jätkub Euroopa mandril suur sõda, Atlandi-ülene suhe on läbimas sügavat ümberhäälestust ning küsimus ei ole enam selles, kas maailmakord muutub, vaid selles, kes selle muutuse suunab.
Eesti välispoliitiline debatt ei saa tema sõnul olla seetõttu ennast rahustav ega rituaalne, vaid see peab olema aus, strateegiline ja otsuseid nõudev. „Küsimus ei ole, kas maailm muutub tagasi „normaalseks“. Küsimus on, kas Eesti kohaneb muutunud maailmaga viisil, mis tugevdab meie julgeolekut, või viisil, mis kasvatab meie haavatavust,“ märkis ta.
Mihkelson nimetas murdeajastu tingimustes Eesti suurimaks välispoliitiliseks väljakutseks teha kõik, et meie piiridelt vaenlast heidutav liitlasruum ei nõrgeneks ega laguneks. Euroopa riigid on tema sõnul aga olemusliku valiku ees: kas kujuneda ühtse kontinendina geopoliitiliseks mõjutajaks või marginaliseeruda sisemistes vastuoludes geopoliitiliseks objektiks, kelle tuleviku üle otsustavad teised.
„Kui Euroopa Liit tahab tõusta geopoliitilise tegija klassi, peab ta tegema valikuid, mis on poliitiliselt rasked, kuid strateegiliselt vältimatud. Kõige kriitilisem on siin küsimus, kas Euroopa suudab kontinenti laastava sõja võita või surub agressor Ukrainale ja seeläbi kogu Euroopale peale alandava, ebaõiglase ning eksistentsiaalset ohtu sisaldava rahu tervetele Euroopa rahvastele, sealhulgas meile, Eestile,“ rääkis Mihkelson.
Ta märkis, et kaitsevõimekuse tempoka arendamise kõrval on praeguse murdeajastu tingimustes oluline Eesti välispoliitiline aktiivsus. „Rahvusvaheline kohalolek, julge ja läbimõeldud diplomaatia on meie kaitse eesliin,“ ütles Mihkelson, kelle sõnul annab aktiivsesse rahvusvahelisse suhtlemisse oma panuse ka Riigikogu, mille välissuhtlemist koordineerib väliskomisjon. „Meie tegevuse keskmes on rahvusvahelise toetuse hoidmine ja tugevdamine Ukraina suveräänsuse tagamisel ning seeläbi Vene agressiooni tõrjumisel. Nii nagu ei väsi ukrainlased, ei väsi ka meie.“
Eesti välispoliitika seisneb Mihkelsoni sõnul ühtsuses, mõtteselguses, järjekindluses ja usaldusväärsuses. „Meie hääl loeb siis, kui see on kooskõlas meie tegudega. Seetõttu on erakondadeülene üksmeel välispoliitika põhisuundades Eesti strateegiline vara,“ kinnitas ta ning märkis, et see ei tähenda, et meil ei võiks olla erimeelsusi.
„See tähendab, et eksistentsiaalsetes küsimustes seisame koos. Ja eksistentsiaalne küsimus on lihtne: kas Eesti jääb vabaks, iseseisvaks ja demokraatlikuks riigiks? Minu vastus on: jah, loomulikult. Aga ainult siis, kui me ei anna murdeajastu maailmas ära oma kompassi,“ ütles väliskomisjoni juht. „See kompass on väärtuspõhine realism. Soov elada maailmas, kus suveräänsus ei ole vahetusraha, kus vabadus ei ole privileeg, kus jõud ei anna õigust. See ei ole idealism. See on Eesti ellujäämisstrateegia.“
Välisminister Margus Tsahkna ütles oma ettekandes samuti, et kui aasta eest võis tajuda suurte murrangute ajastu algust, siis nüüd ei räägita enam ajastu lõpu hõngust. „Räägitakse ajastu lõpust. Sellest, et varem kehtinud reeglid, kokkulepped ja tavad ei pruugi enam kehtida; et vana on läinud, kuid uus – selle asemele tulev – on veel ähmane,“ ütles ta.
Tsahkna sõnul ei ole ajastute vahetumine maailma ajaloos esma- ega erakordne, kuid sedapuhku siseneb Eesti muutuste aega unikaalselt tugevas positsioonis – iseseisva riigina, kel kogenud välisteenistus ja sisse töötatud rahvusvahelised suhted. „Nii tugev pole meie lähtepositsioon olnud kunagi varem,“ kinnitas ta.
Tsahkna sõnul on murdeajastule vastu mineva Eesti välispoliitika eesmärgiks vabadus – Eesti rahva ja riigi vaba areng, millesse panustab ühiskonna sidusus ja majanduslik toimetulek, sõjaline kaitse ja elutähtsate teenuste toimepidevus ning selline rahvusvaheline keskkond, mis meie vabadust soosib. „Siit koorubki meie välispoliitika peamine ülesanne ja eesmärk: me tahame selliseid rahvusvahelise elu reegleid, mis aitaks Eesti vabadust hoida,“ lausus ta.
Ministri sõnul on Eestile esmajoones olulised riikide suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse põhimõtted, mis peavad jääma rahvusvahelise elu kandvateks sammasteks ka edaspidi. „Eesti toetab neid põhimõtteid kaljukindlalt ja igal juhul, olles valmis oma sõnu ka tegudega kinnitama,“ ütles ta ning lisas, et kõige otsesemalt on need põhimõtted praegu rünnaku all Ukrainas, kus Venemaa taotleb endiselt oma muutumatuid eesmärke: kogu Ukraina allutamist ning Euroopa julgeoleku pea peale pööramist, et taastada Moskva juhitud impeerium.
Sama kindlalt, kui Eesti soovib uude ajastusse kaasa võtta territoriaalse terviklikkuse ja suveräänsuse põhimõtted, soovitakse Tsahkna sõnul minevikku jätta impeeriumi ja mõjusfääride idee. „Me ei tunnista kunagi ühegi riigi õigust tema rahvusvaheliselt tunnustatud piiridest kaugemale ulatuvaks privilegeeritud huvide tsooniks. Me ei soovi tulevikku kaasa võtta ka sisulist karistamatust, kus agressor pareerib vastutust vetoõigusega ja selle valla päästnud riigijuht kaitseb end kohtupidamise eest immuniteediga,“ rääkis välisminister.
Tsahkna märkis, et Eesti vabadust soosiva rahvusvahelise korra loomine eeldab aktiivset diplomaatiat ja kohalolu ning ka sisemise ühtsuse ja sõnumiselguse hoidmist. „Välispoliitikat peab arutama, omavahel vaidlusedki maha pidama, et maailma ette minnes saaksime ajada Eesti asja üheskoos ja kogu hingest,“ ütles minister. „Ma tänan Riigikogu ja kõiki parlamendi poliitilisi jõudusid selle eest, et me pole läinud libedale teele, kus välispoliitilised küsimused kistakse sisepoliitilise mõõduvõtmise areenile, ja soovin sama vastutustundlikku lähenemist ka eelolevaks aastaks.“
Ettekannete järel peetud läbirääkimistel võtsid sõna Luisa Rõivas ja Yoko Alender Reformierakonna, Kalev Stoicescu Eesti 200, Urmas Reinsalu Isamaa ning Martin Helme ja Anti Poolamets Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel pidas kõne Ester Karuse ning sõna võttis ka fraktsioonitu Peeter Ernits.
Riigikogu on iga-aastaseid välispoliitika debatte pidanud üle 30 aasta. Esimene välispoliitika arutelu toimus Riigikogu täiskogus 17. veebruaril 1994.
Fotod (autor: Erik Peinar / Riigikogu Kantselei)
Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
[email protected]
päringud: [email protected]
