Riigikogu 94 liiget andsid täna Riigikogu menetlusse avalduse eelnõu, et märkida aasta möödumist Venemaa Föderatsiooni täiemahulise sõjalise agressiooni algusest Ukrainas ning avaldada austust ennastsalgavat võitlust pidavale Ukraina kangelaslikule rahvale.

Eelnõu kohaselt mõistab Riigikogu hukka Venemaa Föderatsiooni jätkuva sõjalise agressiooni ning avaldab sügavat kaastunnet Ukraina inimestele, kelle lähedased on langenud lahingutes ülekaaluka agressoriga või kannatanud rahumeelsete elanike vastu toime pandud genotsiidis. „Ukraina rahva vaprus kohustab demokraatlikke väärtusi austavaid riike ühtsusele ja jätkuvale koostööle Ukraina võidu nimel. Riigikogu kutsub selle eesmärgi kiiremaks saavutamiseks rahvusvahelist kogukonda üles senisest otsustavamalt toetama Ukrainat sõjaliselt, poliitiliselt ja majanduslikult,“ seisab eelnõus.

Eelnõu kohaselt toetab Riigikogu Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi novembris välja pakutud 10-punktilist rahuplaani, mis aitab taastada rahu Euroopas ja takistab agressiooni kordumist. „Rahuplaani elluviimiseks peab rahvusvaheline kogukond aitama Ukrainal taastada territoriaalse terviklikkuse, võtma agressiooni- ja sõjakuritegude eest vastutusele Venemaa Föderatsiooni riigijuhid ja kõrgemad sõjaväelased ning tagama Ukrainale tekitatud sõjakahjude korvamise. Riigikogu kutsub maailma riike karmistama sanktsioone Venemaa Föderatsiooni vastu ning rõhutab, et sanktsioonid peavad jääma täies jõus kehtima kuni rahuplaani täieliku elluviimiseni,“ märgivad Riigikogu liikmed eelnõus.

Riigikogu toetab eelnõu kohaselt Euroopa Liidu poolt Haagi rajatavat Venemaa Föderatsiooni agressioonikuriteo uurimise keskust ning kutsub maailma riike üles igati panustama keskuse tegevusse ja jätkama pingutusi rahvusvahelise eritribunali loomiseks.

Eelnõu järgi mõistab Riigikogu hukka katsed lubada olümpiaharta põhimõtteid rikkudes Venemaa ja Valgevene režiime esindavaid sportlasi rahvusvahelistele võistlustele ja olümpiamängudele. „Venemaa terroristliku režiimi algatatud sõja ja sooritatud genotsiidikuritegude suhtes ei saa ei Rahvusvaheline Olümpiakomitee ega keegi teine jääda neutraalseks – nimetatud kuritegude katmine olümpialipuga on amoraalne ja lubamatu,“ seisab eelnõus.

Riigikogu kutsub avalduse eelnõu kohaselt Euroopa Liidu liikmesriike üles toetama Ukrainat vajalike reformide elluviimisel ühenduse liikmesuse võimalikult kiireks saavutamiseks ning avaldab toetust Ukraina liitumisele Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooniga esimesel võimalusel. „Rahu ja julgeolek Euroopas on võimalik üksnes pärast Ukraina võitu agressori üle. Eesti abistab Ukraina riiki ja rahvast kõigi vahenditega vääramatult ja järelejätmatult, kuni see võit on saavutatud,“ kinnitavad esitajad eelnõus.

Alates eelmise aasta algusest on Riigikogu Venemaa tegevuse hukkamõistmiseks ja Ukrainale toetuse avaldamiseks teinud neli avaldust ja ühe pöördumise. 18. jaanuaril võttis parlament vastu 28 Riigikogu liikme esitatud avalduse Ukraina territoriaalse terviklikkuse toetuseks, 23. veebruaril 86 Riigikogu liikme esitatud avalduse Venemaa agressioonist Ukraina vastu, 14. märtsil 28 saadiku esitatud pöördumise Euroopa Liidu ja NATO liikmesriikide ning teiste riikide parlamentide poole, et need toetaksid täiendavate sanktsioonide kehtestamist ja Ukraina ametlikku taotlust saada Euroopa Liidu kandidaatriigi staatus, 21. aprillil 84 saadiku esitatud avalduse Venemaa sõjakuritegudest ja genotsiidist Ukrainas ning 18. oktoobril 85 Riigikogu liikme esitatud avalduse Ukraina territooriumi annekteerimise hukkamõistmisest ja Venemaa režiimi terroristlikuks kuulutamisest.

Riigikogu juhatus võttis 94 Riigikogu liikme 13. veebruaril esitatud Riigikogu avalduse “Ukraina rahva toetuseks”  eelnõu (778 AE) menetlusse ja määras juhtivkomisjoniks väliskomisjoni, kes arutab eelnõu täiskogu ette arutlusele ja hääletusele saatmist homme pärastlõunal.

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
[email protected]
päringud: [email protected]