Riigikogu infotunnis vastas peaminister Jüri Ratas Artur Talviku esitatud küsimusele elanikkonna kaitse kohta.

Talvik märkis, et valitsus kiitis heaks elanikkonnakaitse kontseptsiooni. Pressiteadetest, mis sellega seoses välja on tulnud, jääb mulje, et see on tsentrist organiseeritud lähenemine, kuigi kontseptsiooni väljatöötamisel räägiti n-ö altpoolt üles lähenemisest ehk selline vana tsiviilkaitsesarnane lähenemine.

Ratas selgitas, et teatud valdkondi elanikkonnakaitses korraldavad ja juhivad erinevad ministeeriumid või erinevad ametid. Tema sõnul koordineerib seda hädaolukordade puhul Siseministeerium. Riigikantselei teeb riigikaitseliste kriisidega seotud tegevuste puhul. Peaministri sõnul lisati kontseptsiooni arutelul punkt, et riigihalduse minister koostöös Siseministeeriumi ja Riigikantseleiga tutvustab kohalike omavalitsuste üksustele kontseptsioonis neile suunatud tegevusi, soovitusi. Ta märkis, et see on see koht, kus kohalikud omavalitsused ja läbi selle ka kohalikud kogukonnad peaksid tulema kaasa elanikkonna kaitsmisel.

Ratas tõi esile kolm suunda. „Üks on see, kuidas me ühiskondlikku teadlikkust suurendame. Teine on see, kuidas me kaitse tagame kriisiolukordades, kuidas me selle eest seisame. Ja kolmas on see, missugune on abi osutamine,“ selgitas peaminister. Ta lisas, et plaanis on nii põhikoolis kui gümnaasiumis hakata noortele õpetama kriisiolukordadeks valmisolekut. Tuleb luua vastavad koolitusmaterjalid elanikele, tehakse kättesaadavaks ka põhjalikud ja praktilised käitumisjuhised erinevates kriisiolukordades tegutsemiseks.  

Peaministri sõnul on kaitse tagamiseks kriisiolukordades plaanis järgmise, 2019. aasta lõpuks välja töötada asukohapõhine kiire ohuteavitussüsteem. „Suure tõenäosusega me räägime kas SMS-idest või läbi mobiiltelefoni. Rakkerühm on pidanud oluliseks üleriigilise kriisitelefoni käivitamist häirekeskuse juures. Sellel ja järgmisel aastal töötab PPA ulatusliku evakuatsiooniplaani hädaolukorras ning ka sõjaolukorras, sealhulgas kaardistatakse koostöös kohalike omavalitsustega võimalikud evakuatsioonikohad,“ selgitas peaminister.

Ratas ütles, et lähtuvalt detsentraliseerituse põhimõttest viivad laiapindse riigikaitse ja kriisireguleerimise planeerimisel elanikkonnakaitse tegevusi ellu erinevad asutused. „Toiduvaru, olgu see vesi või mingisugused muud toitained – sellega tegeleb Maaeluministeerium, evakuatsiooni planeerimise ja läbiviimisega Politsei- ja Piirivalveamet, kriisideks valmisoleku õpetamisega koolides Haridus- ja Teadusministeerium,“ selgitas Ratas.

„Elanikkonnakaitse saab alati toimida efektiivselt elaniku jaoks siis, kui tehakse väga-väga laiapõhjalist koostööd,“ märkis Ratas.

Peaminister vastas veel Maris Lauri ja Jürgen Ligi esitatud küsimustele järjepidevuse põhimõtte ja Mart Helme esitatud küsimusele EV100 logo kohta.

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson vastas Raivo Põldaru küsimusele Rail Balticu kohta, Jüri Adamsi esitatud küsimusele majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi rolli kohta puidurafineerimistehase planeerimisel ja Martin Helme esitatud küsimusele elektrisüsteemi varustuskindluse tagamisega seotud probleemide kohta.

Kaitseminister Jüri Luik vastas Urve Tiiduse esitatud küsimusele Eesti territooriumil sõltumatu informatsiooni leviku ja Ain Lutsepa esitatud küsimusele laiapindse riigikaitse kohta.

Infotunni stenogramm:

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu

(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega)

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]

 

 

 

Tagasiside