Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Peaminister Jüri Ratas andis tänasel Riigikogu istungil ülevaate teadus- ja arendustegevuse olukorrast ning valitsuse poliitikast selles valdkonnas.

Ratase sõnul oli eelmine aasta Eesti teadusele edukas. „Meie teadus on rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline, tulevikku suunatud ning teenib ühiskonda mitmel erineval moel,“ lausus ta. Ratas rääkis, et edusamme kinnitavad erinevate rahvusvaheliste ülikoolide pingeridade andmed. Samuti tõi ta välja, et mitut Eesti teadlast on rahvusvaheliselt tunnustatud, mõnigi välismaal tegutsenud teadlane on kogemuse võrra rikkamana naasnud ning Eestis on tööle asunud maailma tippteadlased.

Peaminister lausus, et Rektorite Nõukogu tellitud uuringu järgi on Eesti ülikoolide panus riigi majandusse 6,4 protsenti sisemajanduse kogutoodangust. „Iga Eesti ülikoolidesse investeeritav euro annab riigi majandusele tagasi 4,6 eurot,“ sõnas Ratas.

Rääkides Eesti konkurentsivõime kavas „Eesti 2020“ seatud eesmärgist kasvatada tootlikkus hõivatu kohta aastaks 2020 80 protsendini ütles Ratas, et ses osas pole Eestit Eurostati andmetel viimastel aastatel edu saatnud, kuid ta kinnitas, et valitsus pingutab nii tööturu, hariduse kui ka tervishoiu muresid lahendades ja ka ettevõtjaid toetades.

„Teadusel on keskne roll ühiskonna sidususe tagajana, majanduse arendajana ning seeläbi meie kõigi heaolu ja elujärje parandamises,“ lausus Ratas. Üks keerulisem ülesanne valitsusele on tema sõnul teadus- ja arendustegevuse rahastamise mahu säilitamine ja suurendamine. „Lihtsamaks ei tee seda ülesannet ka Euroopa Liidu struktuurivahendite vähenemine järgmisel perioodil,“ nentis Ratas.

Peaminister rääkis ka teadus- ja arendustegevuse mahtude suurendamisest. „2018. aastaks planeeritud 14,9 miljoni euro suurune investeeringute kasv suunatakse suuremas osas teadusasutuste baasfinantseerimisse,“ märkis ta. Ratase sõnul kasvavad tänavu doktoranditoetused, täiendavalt toetatakse ettevõtete tootearendustegevusi ning investeeritakse info ja tehnoloogia teadus- ja arendustegevusse ülikoolides. Baasrahastuse kasv loob teadlastele Ratase sõnul suurema kindluse akadeemilise karjääri kavandamiseks ja annab suurema vabaduse tegeleda Eestile väärtust loovate teemadega.

Läbirääkimistel võtsid sõna Viktoria Ladõnskaja-Kubits Isamaa ja Res Publica Liidu, Barbi Pilvre Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Aadu Must Keskerakonna, Anne Sulling Reformierakonna ja Krista Aru Vabaerakonna fraktsioonist.

Riigikogu võttis vastu kaks seadust:

Valitsuse algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (519 SE) poolt hääletas 46 ja vastu 44 saadikut.

Seaduse järgi peab kohalik omavalitsus looma võimalused selleks, et kool saaks pakkuda hariduslike erivajadustega õpilastele vajalikku tuge. Seadusega kehtestatakse tõhustatud ja eritoe rakendamiseks riigieelarveline toetus, et muuta lastele vajalikud tugiteenused kättesaadavamaks.

Koolis on seaduse järgi tagatud vähemalt eripedagoogi, logopeedi, psühholoogi ja sotsiaalpedagoogi teenus. Koolivälise nõustamismeeskonna soovitusel ja vanema nõusolekul saab kool õpilasele rakendada tõhustatud või erituge.

Koolil on õigus õppetöö läbiviimist vastavalt toe vajadusele kohandada. Õppe korraldamisel lähtutakse jätkuvalt kaasava hariduse põhimõttest. Riik jätkab erivajadusega lastele suunatud koolide pidamist, kuid lepib kohaliku omavalitsusega kokku nende pidamise võimalikus üleandmises.

Seadusega nähakse ette ka regulatsioon riiklike haridusstipendiumite ja -preemiate maksmiseks haridusasutustes töötavatele inimestele.

Läbirääkimistel võtsid sõna Heljo Pikhof Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Yoko Alender Reformierakonna, Aadu Must Keskerakonna ja Krista Aru Vabaerakonna fraktsioonist.

Seadus jõustub 2018. aasta 1. veebruaril.

Valitsuse algatatud erakooliseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (520 SE) poolt hääletas 67, vastu oli 24 ja erapooletuks jäi kaks saadikut.

Seaduse järgi saavad nõuetele vastavad erakoolid alates seaduse jõustumisest taotleda riigieelarvest toetust tegevuskulude katmiseks. Toetuse arvutamise aluseks on õpilaste arv 10. novembri seisuga ja erakooli asukohajärgse kohaliku omavalitsuse üldhariduskooli õppekoha keskmine tegevuskulu (maksimaalselt Vabariigi Valitsuse kehtestatud iga-aastase piirmäärani).

Eraüldhariduskoolil on seaduse järgi võimalik tegevustoetust taotleda, kui kool on tegutsenud vähemalt neli aastat ja talle on antud tähtajatu tegevusluba vähemalt ühes kooliastmes, koolis ei ole õppemaksu või õppemaks on õpilase kohta keskmiselt kuus kuni 25 protsenti töötasu alammäärast, kooli tegevusest saadud kasum investeeritakse õppe- ja kasvatustegevusse, sealhulgas õpikeskkonda, kooli eelarve ja hariduskulud on avalikud ning koolil pole riigi ees maksuvõlga või selle maksmine on ajatatud. Seaduse menetluse käigus lisati toetuse taotlemise täiendava tingimusena nõue, et koolile tegevuskulu toetuse eraldamiseks on nõusoleku andnud kooli asukohajärgne kohalik omavalitsus. Seaduse kohaselt on põhjendatud juhtudel Haridus- ja Teadusministeeriumil õigus toetust eraldada ka juhul, kui kohalik omavalitsus ei ole toetuse eraldamiseks nõusolekut andnud. Tegevustoetuse kontekstis defineeritakse ka üheselt õppemaksu sisu.

Tähtajatu tegevusloa ja eelneva nelja-aastase tegevuse nõude, õppemaksu suuruse ja kohaliku omavalitsuse nõusoleku olemasolu kohta on erakoolidele antud üleminekuaeg.

Läbirääkimistel võtsid sõna Toomas Jürgenstein Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Jürgen Ligi Reformierakonna ning Priit Sibul Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioonist.

Riigikogus läbis teise lugemise kaks eelnõu:

Eesti Keskerakonna, Isamaa ja Res Publica Liidu ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (559 SE) vähendatakse poole võrra õlle, muu alkoholi ning kuni 6-protsendise etanoolisisaldusega veini ja kääritatud joogi 2018. aastaks planeeritud aktsiisitõusu. Aktsiisimäärade muutmise tulemusel kasvab toodete keskmine hind 6 protsendi asemel 3 protsenti.

Läbirääkimistel võtsid sõna Jürgen Ligi ja Aivar Sõerd Reformierakonna, Tarmo Kruusimäe Isamaa ja Res Publica Liidu, Andres Ammas Vabaerakonna, Henn Põlluaas Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Mihhail Stalnuhhin Keskerakonna fraktsioonist.

Reformierakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada. Ettepaneku poolt hääletas 30 ja vastu 43 Riigikogu liiget. Seega ei leidnud ettepanek toetust ja eelnõu teine lugemine lõpetati.

Eesti Keskerakonna, Isamaa ja Res Publica Liidu ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud looduskaitseseaduse ja metsaseaduse muutmise seaduse eelnõuga (560 SE) luuakse võimalus kasutada peale riigieelarvest eraldatud vahendite ka riigitulundusasutuse Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) tegevuseks mittevajalike kinnisasjade müügist saadud tulu ning puhaskasumit, et osta looduskaitsealuseid maid. Kehtiv seadus ei näe ette võimalust kasutada tulu muul otstarbel, kui vaid riigimetsa majandamiseks või tulu saamiseks. Looduskaitseseaduse § 20 alusel looduskaitsepiirangutega maa riigile omandamise eesmärk on kompenseerida maaomanikule seatud olulised piirangud.

Teise lugemise käigus esitatud muudatusettepanekuga lisas keskkonnakomisjon valitsuse moodustatud metsanduse arengukava koostamise töögrupi koosseisu peale ökoloogiliste, sotsiaalsete ja majanduslike huvide esindajate ka kultuuriliste huvide esindajad.

Läbirääkimistel võttis sõna Külliki Kübarsepp Vabaerakonna fraktsioonist.

Ministrile esitati umbusaldusavalduse nõue:

Reformierakonna, Vabaerakonna ja EKRE fraktsioonide 44 saadikut esitas umbusaldusavalduse nõude majandus-ja taristuminister Kadri Simsonile.

Läbirääkimistel võtsid sõna Arto Aas Reformierakonna, Artur Talvik Vabaerakonna, Jaanus Karilaid Keskerakonna ja Mart Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.

Umbusaldamise poolt hääletas 44, vastu oli 49 saadikut. Seega ei leidnud umbusaldusavaldus toetust.

Istung lõppes kell 20.28.

Istungi stenogramm.

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata: https://www.youtube.com/riigikogu
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
tel 631 6353, 510 6179
e-post [email protected]
päringud [email protected]

Tagasiside