Riigikogu infotunnis vastas ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo Anne Sullingu esitatud küsimusele digiarengu kohta.

Sulling rõhutas, et Eesti üks väärtuslikumaid varasid on meie e-riigi edulugu. Oleme selle abi kogunud tuntust üle kogu maailma ja sellest on saanud ka meie identiteedi osa. Viimasel ajal oleme aga murega jälginud, et valitsus ei investeeri piisavalt e-riigi arendusse. Ta küsis, miks meil asjad digivaldkonnas ei edene.

Palo selgitas, et e-riik on kindlasti üks oluline arendus, mida on alates 2000. aastast tublilt arendatud, on X-tee rajatud, ID-kaardile alus pandud jne. „Aga meie väga-väga suur murekoht, mis meid toob nendes raportites alla, on digitehnoloogiate integreerimine, milles me olime eelmine aasta kõige viimasel kohal, 20-ndal, ja sellel aastal 19-ndal ehk koha võrra küll tõusnud, aga ilmselgelt ei ole see mingi suur edusamm,“ tunnistas Palo. „Sellest tulenevalt võib täiesti selgelt öelda, et see on meie uus n-ö narratiiv, millega peab valitsuse tasemel tegema. Sellepärast, et e-riiki peab edasi arendama,“ märkis minister. Ta selgitas, et e-riik on saanud tohutult investeeringuid – sellel aastal 135 miljonit, see on pool protsenti SKT-st. Järgmiseks neljaks aastast on RES-ist, see on riigi eelarvestrateegiasse planeeritud täiendavalt 117,5 miljonit.

Palo tõi esile, et need summad on oluliselt kasvanud ja lausa kordades kasvanud, kui me võrdleme varasemate valitsustega. „Kui me aga räägime sellest uuest narratiivist ja suurest kitsaskohast ehk digitehnoloogiate integreerimisest, siis ka siin on tänane valitsus astumas jõulisi samme,“ kinnitas Palo. Tema sõnul peame aitama ka ettevõtjatel järele tulla, oma ettevõtmisi, tööstust digitaliseerida.

„See uus narratiiv ongi see, et me peame aitama järele oma erasektori,“ märkis Palo. Tema sõnul, kui erasektor ei tule järele digitaliseerimises, siis ei ole ka loota sellesse, et Eestis palgad hakkavad kasvama, elatustase kasvab. „See, et töötleva tööstuse tootlikkus on püsinud viimane kümme aastat Euroopa Liidu keskmiselt 54 protsendi juures, on midagi sellist, mis ei ole enam ainult ettevõtluse probleem, see on juba Eesti riigi probleem ja sellepärast ongi uued meetmed, olgu see siis digiauditid, mis sellest kuust avanevad, olgu selleks tootearendusmeetmed, olgu selleks KredExi täiendavad laenutagatised, et tööstuse arendamiseks laenu saada, kõik on suunatud selleks, et aidata meie tööstust järele. See on ja peab olema meie uus narratiiv,“ toonitas Palo.

Peaminister Jüri Ratas vastas Aivar Sõerdi esitatud küsimusele alkoholiaktsiisi kohta, Arno Silla esitatud küsimusele Eesti korvpalli tuleviku kohta, Andres Herkeli esitatud küsimusele maa ja linna kohta, Jaak Madissoni esitatud küsimusele välislähetuste kulude tasumise kohta ja Külliki Kübarsepa esitatud küsimusele ministeeriumides dubleerivatest ministrikohtadest.

Rahandusminister Toomas Tõniste vastas Monika Haukanõmme esitatud küsimusele riigi alkoholipoliitika kohta.

Infotunni stenogramm:

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu

(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega)

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]