Riigikogus läbis täna esimese lugemise kolm eelnõu, samuti andis riigi vara kasutamisest ja elektrisüsteemi valikutest ülevaate riigikontrolör Janar Holm.

Riigikontrolör Janar Holm andis täna Riigikogus ülevaade riigi vara kasutamisest ja säilimisest 2022.–2023. aastal ning Eesti elektrisüsteemi valikutest. Holm tõi ettekande alguses esile riigiasutuste praktikat katta kinni tavalist teavet. „See teeb murelikuks, sest avaliku sektori avatus ja lahenduste lihtsus ja praktilisus erinevate riigielu küsimuste lahendamisel on olnud Eestile alates üheksakümnendatest aastatest omane. Vähemalt oleme soovinud ennast sellisena ette kujutada. Aga see tung ja see hoiak on paraku kadumas, kohati geomeetrilises progressioonis. Karikatuurseid näiteid selle kohta, kuidas dokumendid kaetakse pikkadeks aastateks asutusesisese kasutamise piirangu templiga, oleme päris palju kuulnud,“ sõnas Holm, kelle sõnul on ta saanud pöördumisi isegi Riigikogu liikmetelt, kus soovitakse andmeid lepingute ja dokumentide kohta, millele ei ole Riigikogu liikmetele juurdepääsu antud. „See, et Riigikogu liikmetele ei anta tööks vajalikku infot, on ennekuulmatu käitumine,“ märkis ta.

Holm selgitas, et info avaldamise hirmul võivad olla kriitilistel hetkedel rasked tagajärjed. „Hindasime käesoleval aastal valmisolekut täita riigi kaitsetegevuse kava. Ühe tulemusena selgus, et kuna ministeeriumide alamkavad on salajased, siis mitmed ministeeriumide allasutused või elutähtsate teenuste osutajad, kes peaksid riigikaitseliseks kriisiks valmistuma ja kriisi puhkedes kokkulepitud ülesandeid täitma, ei tea, mida neilt oodatakse,“ kirjeldas Holm. „Absurdne olukord. Riigikantselei ja ministeeriumid peavad leidma kiiresti viisi, kuidas edastada asutustele, kes riigikaitseülesandeid tegelikult ellu viivad, vajalikus üldistusastmes juurdepääsupiiranguga infot.“

Samuti käsitles Holm Euroopa Liidu ühiskassast saadava toetusraha kasutamise tempot. „Neli kuud enne tänavuse aasta lõppu ootas Euroopa Liidu lõppeva eelarveperioodi rahast väljamaksmist veel mitusada miljonit eurot. Rahandusministeeriumi ametnikud on Riigikogu erikomisjoni arutelul rõhutanud, et tegelikkuses olulist probleemi ei ole ja raha saab välja makstud, sest makseid saab teha veel ka järgmise aasta kevadeni. Oluline on, et objektid valmiks, projektid lõpetataks tänavu. Loodan väga, et nii ka läheb,“ märkis Holm ja tõi esile, et oleme Euroopa Liidu riikide seas raha kasutamise edukuselt viiendad, mis ei ole väga halb, aga võiks olla parem. „Kui eelmisel rahastamisperioodil 2007–2013 oli kaheksanda rakendusaasta lõpuks kasutatud 89 protsenti toetussummadest, siis lõppeval rahastamisperioodil ehk 2014– 2020 oli sama ajaga kasutatud 70 protsenti toetussummadest,“ tõi Holm esile raha kasutamise tempo aeglustumist.

Elektrisüsteemi valikutest rääkides nentis riigikontrolör, et valikuid ei ole lihtne teha, sest muutujaid on palju ning igal neist oma plussid-miinused. Tema sõnul ei saa aga otsustega viivitada ning otsustamise lihtsustamiseks avaldab Riigikontroll tulevikus rohkem auditiaruandeid rohepöördega seonduvatel teemadel.

Läbirääkimistel võtsid fraktsioonide nimel sõna Aivar Kokk (I), Rain Epler (EKRE), Igor Taro (E200), Mario Kadastik (RE) ja Jevgeni Ossinovski (SDE).

Kolm eelnõu läbis esimese lugemise

Esimese lugemise läbis valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Riigi 2022. aasta majandusaasta koondaruande kinnitamine“ eelnõu (309 OE).

Riigi majandusaasta koondaruanne annab ülevaate riigieelarve eesmärkide täitmisest, riigi finantsseisundist, finantstulemusest ja rahavoogudest. Riigi majandusaasta koondaruande juurde kuulub Riigikontrolli kontrolliaruanne.

Riigi konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande andmetel oli riigil 2022. aasta lõpu seisuga 23,99 miljardi euro väärtuses vara, millest suurema osa moodustas põhivara. Vara tervikuna kasvas aastaga 4,56 miljardi euro võrra.

Riigi konsolideeritud kohustised ulatusid 2022. aasta lõpus 17,07 miljardi euroni, mis on 2,98 miljardit eurot enam kui aasta varem. Laenukohustised moodustasid sealhulgas 6,95 miljardit eurot ning pensionieraldised riigi endistele ja praegustele töötajatele 4,12 miljardit eurot.

Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud rahvusvahelise sanktsiooni seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (332 SE). Sellega täpsustatakse, kuidas jaotuvad rahvusvaheliste sanktsioonide rakendamisel ülesanded riigiasutuste vahel ning antakse pädevatele asutustele sanktsioonide rakendamiseks ja järelevalveks selged õiguslikud alused.

Eelnõuga luuakse riigisisene meede, et mõjutada ÜRO põhikirja artikli 2 lõikest 4 tulenevat relvastatud jõu kasutamise keeldu ja sõjapidamisnorme rikkunud riigi käitumist ja tegevust. Samuti mõjutada isikuid hoiduma selliste õigusvastaste tegude otsesest või kaudsest toetamisest. Meetme eesmärk on ärgitada õigusvastaselt käitunud riiki täitma oma rahvusvahelisi kohustusi ja see annab võimaluse kasutada selle riigi õigusvastastele tegudele kaasa aidanud isikute vara ettemaksuna kahjude eest, mida õigusrikkuja võlgneb kahju kannatanud riigile.

Eelnõuga sätestatakse võimalus kasutada riigi poolt Eesti jurisdiktsiooni all olevat rahvusvahelise sanktsiooni subjekti vara, antud juhul Venemaa isikute vara, rahvusvahelise õiguse vastaselt tekitatud kahjude hüvitamise ettemaksuna, kui õigusvastaselt kahju tekitanud riik ei hüvita seda kahju kannatanud riigile ning isiku seos riigi õigusvastaste tegudega on piisavalt tõendatud.

Läbirääkimistel võtsid fraktsioonide nimel sõna Ants Frosch (EKRE) ja Kalev Stoicescu (E200).

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 11 ja vastu 57 saadikut ja sellega läbis eelnõu esimese lugemise.

Esimese lugemise läbis ka valitsuse algatatud tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seaduse eelnõuga (257 SE). Eelnõuga luuakse miinimumraamistik tööalase tegevusega teatavaks saadud Euroopa Liidu õigusest tulenevate nõuete rikkumisteadete vastuvõtmiseks, järelmeetmeete ja tagasiside andmiseks ning teavitaja kaitsmiseks. Eelnõu eesmärk on reageerida võimalikult kiiresti ja tulemuslikult Euroopa Liidu õigusega vastuolus olevatele tegudele.

Eelnõuga luuakse tööalase tegevusega teatavaks saadud rikkumisest teavitaja kaitse tingimused ja ulatus. Uue regulatsiooniga nähakse ette teavitamise viisid ja kanalid ning millal, mis ulatuses ja tingimustel teavitaja kaitse kohaldub. Eelnõu kohaldub näiteks riigihangete, rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise ning rahvatervise valdkonnas rikkumistest teavitamisel. Riigiasutustel, vähemalt 50 töötajaga ettevõtetel ja omavalitsusüksuse ametiasutustel on eelnõu järgi kohustus luua teavituskanal Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitamiseks.

Kaitse saamiseks on nõutav, et teavitajal on põhjendatud alus arvata, et rikkumist on vahetult alustatud või see on lõpule viidud, rikkumine kuulub kõnesoleva seaduse kohaldamisalasse ja teavitamine toimub kooskõlas seadusega. Eelnõu laiem eesmärk on avalike huvide ja õiguskorra toimimise kaitsmine. Kaitse saamine ei sõltu teavitaja motivatsioonist ega tegutsemisest avalikes huvides, vaid eelkõige on nõutav, et teavitatakse konkreetsetes valdkondades Euroopa Liidu õigusest tulenevate nõuete rikkumisest, teavitati esmalt asutusesiseselt või pädevat asutust ning teavitajal on alust uskuda, et info vastab tõele.

Eelnõuga võetakse üle Euroopa Liidu teavitajate kaitse direktiiv. Eelnõu keskendub kitsalt Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitamisele. Liikmesriikidel oli kohustus teavitajate kaitse direktiiv üle võtta 2021. aasta detsembriks.

Läbirääkimistel võtsid fraktsioonide nimel sõna Anti Poolamets (EKRE), Anastassia Kovalenko-Kõlvart (KE) ja Helir-Valdor Seeder (I).

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Eesti Keskerakonna ja Isamaa fraktsioonid tegid ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 28, vastu 48 saadikut ja sellega eelnõu esimene lugemine lõpetati.

Seitse eelnõu langes menetlusest välja

Menetlusest langes välja Isamaa fraktsiooni algatatud kodakondsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (136 SE), millega sooviti täiendada seadust nii, et oleks võimalik Eesti kodakondsus ära võtta neilt, kes toetavad avalikult Vene Föderatsiooni agressioonisõda Ukraina vastu. Eesti kodakondsuse saanuks ära võtta neilt, kes on selle saanud naturalisatsiooni korras.

Juhtivkomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 49 ja vastu 17 Riigikogu liiget. Sellega langes eelnõu menetlusest välja.

Samuti langes menetlusest välja Isamaa fraktsiooni algatatud Isamaa fraktsiooni algatatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (137 SE), millega sooviti täiendada kohaliku omavalitsuse korralduse seadust paragrahviga, mis sätestaks, et kohalike omavalitsuste volikogude ja valitsuste õigusaktid ning istungite protokollid vormistataks eesti keeles.

Juhtivkomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 44 ja vastu 13 saadikut. Sellega langes eelnõu menetlusest välja.

Menetlusest langes välja Riigikogu liikmete Rain Epleri, Martin Helme ja Helle-Moonika Helme algatatud looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (78 SE), millega sooviti muuta looduskaitseseaduse esimeses paragrahvis sõnastatud seaduse eesmärki selliselt, et inimest käsitletaks looduse osana, mitte loodusest eraldi ega kõrgemal seisvana.

Juhtivkomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 51 ja vastu 14 saadikut, erapooletuks jäi üks Riigikogu liige. Sellega langes eelnõu menetlusest välja.

Menetlusest langes välja Riigikogu liikmete Kert Kingo, Arvo Alleri ja Martin Helme algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (73 SE), millega sooviti eemaldada MTÜ Slava Ukraini juriidiliste isikute loetelust, kellele 2022. aasta 24. veebruarist kuni 2023. aasta lõpuni tehtud annetustelt ja kingitustelt residendist juriidiline isik ei maksa tulumaksu.

Juhtivkomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 40 ja vastu 12 Riigikogu liiget. Sellega langes eelnõu menetlusest välja.

Menetlusest langes välja Riigikogu liikmete Arvo Alleri ja Rain Epleri algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (79 SE) pakutud muudatuse järgi oleks tekkinud kohustus end maksukohustuslasena registreerida siis, kui maksustatav käive ületab kalendriaasta algusest arvates 60 000 eurot. Kehtivas seaduses on see piir 40 000 eurot.

Juhtivkomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 41 ja vastu 15 Riigikogu liiget. Sellega langes eelnõu menetlusest välja.

Menetlusest langes välja Riigikogu liikmete Kalle Grünthali ja Leo Kunnase algatatud karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (29 SE). Sellega sooviti taastada võimalus võtta täitevvõimu esindaja vastutusele ametialase lohakuse ja ametiseisundi kuritarvitamise eest, kui sellega on tekitatud oluline kahju teise isiku seadusega kaitstud õigustele või huvidele või avalikele huvidele.

Juhtivkomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 43 ja vastu 13 Riigikogu liiget. Sellega langes eelnõu menetlusest välja.

Menetlusest langes välja Riigikogu liikmete Anti Poolametsa ja Ants Froschi algatatud karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (72 SE), millega sooviti karmistada karistust valimiste võltsimise eest. Kehtiva seaduse järgi karistatakse valimis- või hääletamisdokumendi rikkumise, hävitamise, kõrvaldamise, võltsimise või häälte ebaõige lugemise eest rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Eelnõu järgi saanuks karistuseks määrata kuni kümneaastase vangistuse.

Juhtivkomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 38 ja vastu 12 Riigikogu liiget, erapooletuks jäi üks Riigikogu liige. Sellega langes eelnõu menetlusest välja.

Ühe päevakorrapunkti esimene lugemine lükkus esitleja puudumise tõttu edasi. Selleks oli Riigikogu liikme Varro Vooglaiu algatatud karistusseadustiku täiendamise seaduse eelnõu (76 SE), millega ta soovib karistusseadustikku lisada täiendava kuriteokoosseisu. Seletuskirja järgi on muudatuse eesmärk tagada ravimite manustamise vabatahtlikkus ja selle osana vaktsineerimisvabaduse põhimõte.

Istung lõppes kell 21.17

Istungi stenogramm

Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.

Riigikogu pressiteenistus
Maris Meiessaar
631 6353, 5558 3993
[email protected]
päringud: [email protected]