Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu andis tänasel teisel erakorralisel istungil peaministrikandidaat Kaja Kallasele volitused valitsuse moodustamiseks. Kallast toetas 52 saadikut, vastu oli 26 saadikut.

Kallas alustas oma kõnet rõhutades, et ehkki koalitsioon Keskerakonnaga on lõppenud, ei taha ta koostööd nendega viimase pooleteise aasta jooksul halvasti meenutada. „Meie koostöö oli suures osas ja eriti valitsuskabinetis hea ja tegus. Elu oli sättinud nii, et me sattusime riiki juhtima väga keerulisel ajal, ja kohati tundus, et enam hullemaks minna ei saa. Praegu ma selle viimase osas nii optimistlik ei ole. Tol korral loetlesin käsilolevaid kriise: tervisekriis, majanduskriis, vaimse tervise kriis, väärtuste kriis, korruptsioonikriis, rahvusvahelise maine kriis ja tõekriis,“ märkis Kallas.

Kallase sõnul ei ole tõekriis kusagile kadunud ja eriti keerulistel aegadel on paraku just poliitikutel kalduvus tõde väga tõsiselt väänata. „Loomulikult mäletan minagi ülikooli filosoofia loengutest õpitut Platoni osundust, et tõde on suhteline. See aga ei tähenda, et täielik vale muutuks tõeks ainult seetõttu, et keegi seda tõe pähe esitab ja järjepidevalt kordab. Avatud ühiskonnas ei tohiks olla kohta lausvalede esitamiseks ühiskonna lõhestamise eesmärgil. Ütlesin teile eelmise valitsuse moodustamisel mandaati küsides ja kordan seda ka täna: tahan, et Eestis oleks inimestel hea elada, hea mõelda, hea töötada, hea lapsi kasvatada, hea nautida meie kaunist loodust. Tahan näha Eestit naeratamas, mitte kulm kipras ja rusikas taskus nurka tõmbumas. Tahan näha Eestit, mis on valla uutele ideedele ja huvitavatele arvamustele, Eestit, mis liigub tulevikku julge, avara ja targa pilguga,“ kinnitas ta.

Kallas tõi esile, et uue valitsuse ees seisvatest ülesannetest kõige olulisemad on tagada meie julgeolek, rakendada meetmeid energiakriisi ohjeldamiseks ning aidata inimesi igapäevaeluga toime tulla kiire hinnatõusu tingimustes. Kallas kõneles, et Eestil on maailmas palju sõpru ja tegelikult ainult üks vaenlane – Venemaa, kelle tõttu oleme taasiseseisvumise aja kõige rängemas julgeolekukriisis ning kes on lisaks otsesele sõjalisele tegevusele suurel määral kaasa aidanud nii energiahindade tõusule kui ka sellega kaasnevale inflatsioonile ja loonud sellega ühiskonna ebastabiilsust. „Meile on Venemaa käitumine ühemõtteliselt jälle kord meelde tuletanud ammu tuntud tõe: mitte kunagi enam üksi, mitte kunagi enam Venemaa mõju all.“ Kallas rääkis, et Eesti on hästi kaitstud, aga muutunud julgeoleku olukord nõuab meilt veelgi suuremat panustamist riigikaitsesse. Ta tõi esile, et järgmise aasta riigieelarves tõusevad meie kaitsekulud juba 2,5%-ni meie majanduse kogutoodangust ning loetles konkreetseid investeeringuid.

„Sellega seoses tahangi peatuda uue loodava valitsuse vaata et kõige olulisemal ülesandel, Eesti pikaajalise julgeoleku tagamisel. Selleks on täielik eestikeelsele haridusele üleminek võimalikult kiiresti,“ jätkas Kallas. „Eestikeelsele haridusele üleminek hõlmab väga mitmeid Eesti ühiskonna ees seisvaid probleeme – haridust, julgeolekut, majandust, ühiskonna lõimumist. Seega on Eesti pikaajalise toimimise mõttes see reform hindamatu. Ärgem eirakem fakti, et Venemaa agressioonide puhul naaberriikide vastu on olnud esmaseks ettekäändeks vajadus kaitsta neis riikides elavaid venekeelseid inimesi. Eestikeelsele haridusele üleminek oleks pidanud toimuma juba ammu, aga paraku ei ole seda reformi suudetud viimase 30 aasta jooksul ellu viia. Uus valitsus võtab eestikeelsele haridusele üle minemist tagavad tegevused ette kohe, alates sellest sügisest. Lisaks esitame veel selle aasta sees parlamendile eelnõu, mis saab aluseks, et üleminek lasteaedades ja koolides käivituks juba 2024. aastal. 2030. aastaks on kogu haridus Eestis riigikeelne, eestikeelne.“

Kallas jätkas, et ka inimeste toimetulek on osa julgeolekust ja uus valitsus seab eesmärgiks võtta vastu elektrituruseaduse muudatused, millega luuakse kodutarbijatele võimalus osta elektrit universaalteenusena. „Selleks kohustame Nord Pooli Eesti piirkonnas turgu valitsevat seisundit omavat ettevõtjat müüma toodetud elektrit Eesti kodu- ja väiketarbijatele ning kõigile elektri edasimüüjatele hinnaga, mille on kooskõlastanud Konkurentsiamet ning mis arvestab süsinikuheitme ja teiste tootmiskulude ja mõistliku kasumiga.“ Kallas lisas, et kuivõrd börs on pikalt Eesti inimestele toonud madalad elektri hinnad, ei taha me last koos pesuveega välja visata. Seetõttu peab kavandatav eelnõu olema kooskõlas Euroopa Liidu õiguse ja riigiabi reeglitega, kohtlema kõiki turuosalisi ja elektriteenuse edasimüüjaid võrdselt ning ei tohi takistada Eesti üleminekut taastuvenergiale. „Lisaks inimeste toetamisele on oluline keskenduda ka pikaajaliste probleemide lahendamisele. Seetõttu oleme koalitsioonis kokku leppinud ka meetmetes, mis aitaksid investeeringuid energeetikasse soodustada. Näiteks, planeerimisprotsesside lihtsustamine, liitumisvõimsuste pudelikaelade lahendamine ning korter- ja eramajade rekonstrueerimise toetamine. Oleme eesmärgiks seadnud selle, et juba 2030. aastal toodame sama palju taastuvenergiat, kui tarbime elektrina,“ sõnas Kallas.

Teine suur samm, mida uus valitsus Kallase sõnul võtab inimeste toimetuleku toetuseks, on lastetoetuste, üksikvanema toetuse ja lasterikka pere toetuse tõstmine suurel määral. Kolmas komponent inimeste toimetuleku tagamiseks sisaldab aga tema sõnul endas meetmeid, nagu tulumaksuvaba miinimumi kasv 30 protsendi võrra ja inimeste koormuse vähendamine pikaajalise hooldusteenusega seoses. Samuti on Kallase sõnul koalitsioonilepingu väga tähtis osa kõrghariduse rahastamine.

Kallas nentis, et eelolev sügis ja talv ei saa olema kerged. „Sõja lõppu Ukrainas ei paista, energia hinnad ei näita langemise märke, COVID kogub uuesti tuure, samuti võib majanduses minna keerulisemaks. Sellises olukorras on tähtis, et Eestil oleks ühtne ja teotahteline enamusvalitsus. Ma olen kindel, et praegu moodustamisel olev valitsus suudab Eestit sel raskel ajal edukalt juhtida.“

Peaministrikandidaat vastas Riigikogu liikmete arvukatele küsimustele.

Riigikogu võttis vastu ühe seaduse

Valitsuse algatatud väetiseseaduse, kemikaaliseaduse ja toote nõuetele vastavuse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (614 SE) ühtlustatakse ja ajakohastatakse Euroopa Liidus turustatavate väetiste tootmis- ja kvaliteedinõudeid.

Senine väetise liikide loetelul põhinev süsteem asendatakse paindlikumaga, väetised jagatakse toimekategooriatesse ja väetiste tootmiseks kasutada lubatud toorained koostisainete kategooriatesse. Väetiste tootmise ja turustamise uute nõuetega liigutakse ringmajandusel põhinevale lähenemisele, mis tähendab, et eri tootmisharude kõrvalsaadusi lubatakse edaspidi taaskasutada väetisetoodetena. Selle tulemusel on tootjatel lihtsam erinevatel koostisainetel põhinevaid tooteid kombineerida ning väetisetoodete valik laieneb.

Esmaspäeval kell 15 toimub kolmas erakorraline istungjärk. Istungjärgu päevakorras on valitsuse ametivanne ning valitsuse algatatud laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse ning meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (571 SE) kolmas lugemine.

Eelnõu seaduseks saamise poolt hääletas 76 saadikut.

Istung lõppes kell 12.22.

Fotod (autor Erik Peinar, Riigikogu)

Istungi stenogramm

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu

(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Maris Meiessaar
tel 631 6353, 5558 3993
e-post [email protected]
päringud [email protected]

 

Tagasiside