Riigikogu infotunnis vastasid saadikute küsimustele rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus peaministri ülesannetes, kaitseminister Kalle Laanet ning tervise- ja tööminister Tanel Kiik.

Indrek Saar soovis saada rahandusminister Keit Pentus-Rosimannuselt selgitusi eelarvekärbete kohta. „Kas see oli teie taotlus, ja olete te nüüd rahul sellega, kus suunas me nende kärbetega liigume,“ küsis Saar.

Rahandusminister selgitas, et mis puudutab kulude kokkuhoidmist, ülevaatamist, siis see loomulikult on iga valitsemisala juhi otsus ja prioriteetide küsimus, milliste kulude jätkamine, milliste ümberkujundamine või lõpetamine või vähendamine eelarve piires võimalik ja mõistlik on.

Pentus-Rosimannuse sõnul on põhjus pikaajaline ja juured peituvad tegelikult palju varasemates aastates, miks me oleme praegu Eesti riigis selles olukorras just eelarve seisu ja riigi rahanduse mõttes. „Kui majandusel läks väga hästi, majandus kasvas,  riigi tulud kasvasid ja sellest hoolimata suudeti kulusid teha veel palju rohkem, kui tulud selleks võimaluse andsid,“ ütles rahandusminister.  Tema hinnangul on just see probleemi põhjus ja sellepärast oleme praegu olukorras, kus kriisiga kumuleerunud ja võimendunud eelarve miinust peame järk-järgult, samm-sammult vähendama ja sellest välja tulema.

Rahandusminister selgitas, et oma eelarve defitsiidiga oleme allapoole Euroopa Liidu keskmist taset. „See tähendab meie puudujääk, meie eelarveauk on jätkuvalt suurem, kui ta on Euroopa Liidus keskmiselt,“  märkis ta. „Rahanduse korrasolekust sõltub otseselt ka kogu majanduskeskkond, sõltub riigi kuvand investorite jaoks, sõltub lõpuks inimeste käekäik, see, kas siia tullakse investeerima, kas luuakse töökohti, kas ollakse valmis selles riigis maksma palka. See eeldus on, et riigi enda rahaasjad on korras. See on see, mille pärast me seda praegu teeme,“ ütles Pentus-Rosimannus.

Henn Põlluaas tegi kaitseminister Kalle Laanetile etteheiteid kaitsekulutuste vähendamise kohta. „Teie valitsus purustas selle konsensuse ja kärbib kaitse-eelarve kasvust nelja aasta jooksul ligi 100 miljonit eurot,“ märkis ta.  

Laanet tõrjus etteheiteid ja selgitas, et 2020 sügisel võeti vastu riigi eelarvestrateegia, milles on välja toodud, et aastal 2021 on riigikaitse-eelarve 646,5 miljonit eurot. 2022 on selles pressidokumendis 715,6 miljonit eurot. „Kui ma võtan lahti uue RES-i, siis seal on number 712,3, miljonit eurot, mis on 2022. aastaks mõeldud. Kui ma võtan lahti sügis 2020 RES-i ehk kui palju on mõeldud aastaks 2023 Kaitseministeeriumi käsutuses olevaid finantsvahendeid, siis see number on 695,7 miljonit eurot. Kui ma võtan käesoleva RES-i lahti, siis siin on number 700,3 miljonit eurot. Vaatame uuesti vastu eelnevasse RES-i, see number on 2024. aastaks 689,5 miljonit eurot ja kui me vaatame vastu võetud RES-i, on see 697,1 miljonit eurot,“ märkis minister.  „Need numbrid, mida te tõite, ma ei tea, mille alusel te need esitasite, aga mina lugesin praegu teile ette need numbrid, mis on kahes vastu võetud dokumendis olemas,“ ütles Laanet.

„Käesoleval aastal on kaitse-eelarve 2,29 protsenti SKP-st. Järgmisel aastal on ta 2,31 protsenti SKP-st. Mitte ühelgi järgneval RES-i aastal ei lange praeguste plaanide järgi Eesti kaitse-eelarve alla 2 protsendi, pluss kaitseinvesteeringute programm, pluss vastuvõtva riigi kulutused,“ selgitas kaitseminister.  

Keit Pentus-Rosimannus vastas veel küsimustele Eesti julgeoleku, riigis valitseva olukorra, valitsuse rahanduspoliitiliste valikute ja valitsuse eelarveliste valikute kohta.

Kalle Laanet vastas veel küsimustele riigikaitse, mereväe võimaliku ümberpaiknemise ja riigikaitse planeerimise kohta.

Tanel Kiik vastas küsimusele perearstide töö korralduse kohta.

Infotunni stenogramm:

Videosalvestist istungist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal, 631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]