Riigikogu infotunnis vastas sotsiaalkaitseminister Kaia Iva Krista Aru esitatud küsimusele hoolduskoormuse ning raske ja sügava puudega inimeste isikliku abistamise ning Raivo Põldaru esitatud küsimusele sotsiaalteenuste osutamise kohta.

Põldaru märkis, et ministeerium plaanib järgmisel aastal suure hulga raha kohalike omavalitsuste kontrollimiseks, et tõhustada ja parandada sotsiaalteenuste kvaliteeti kohalikes omavalitsustes. Küsija soovis teada, mida ministeerium ja miks ette heidab nendele omavalitsustele, et on vaja tõsisemat kontrolli nende tegevuse üle.

Iva sõnul soovitakse nõustava järelevalvega jõuda nii kaugele, et me mõtestame kohalikes omavalitsustes väga täpselt seda tööd, mida inimeste heaks tehakse. Esiteks abivajaduse hindamisel, teiseks sobiva abi andmisel ja sealjuures ka selle jälgimisel, et inimesed ei peaks maksma ülemäära, et teenus oleks talle taskukohane ja ta perekonnale jõukohane.

„Nii et me kindlasti hakkame tegema kohalike omavalitsuste nõustamist nendega koostöös, valmistama ette täiendavaid juhendeid, et jagada parimaid praktikaid,“ ütles Iva. Tema sõnul on teada, et kõikides omavalitsustes pole probleeme, osades on kõik väga hästi.

Iva märkis, et sotsiaaltöötajad tegutsevad erinevates sfäärides: nad võivad olla riigi palgal, nad võivad olla kohaliku omavalitsuse palgal, nad võivad olla eraettevõtja palgal ja sellest tulenevalt ka on palgamäärad erinevad. „See konkreetne rahasumma, mida me oleme järgmisel aastal sotsiaalvaldkonna töötajate palga tõusuks planeerinud, saab puudutada neid, kes on riigi teenuste tagajad,“ ütles Iva. Ta selgitas, et see on põhiliselt rehabilitatsiooniteenus, mis on riiklik teenus. Selle kõrgema tasustamise teel on võimalik palka tõsta, samuti erihoolekandeteenused, mis on psüühikahäirega inimestele tagatud teenused, ja lisaks asendushooldus. „Nii et nende hinna tõusuga saame tagada palgatõusu, mille oleme praegusel hetkel planeerinud, see on keskmiselt vähemalt 12 protsenti,“ märkis Iva.. Ta loodab, et siin on võimalik ka kõrgemaid palgatõuse. Näiteks rehabilitatsiooniteenusel tahetakse jõuda nii kaugele, et näiteks arst, õde, logopeed saaks sotsiaalse rehabilitatsiooni osutamisel sama palka, kui ta saab näiteks meditsiinisüsteemis. „Sest meil on olnud probleem, et siin on olnud palkade erinevused ja seetõttu on olnud ka teenuse osutamisel takistusi,“ tunnistas minister. Ta täpsustas, et see, mis puudutab kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajaid või üldhoolekande sotsiaaltöötajaid, siis need palgatõusud peavad tulema konkreetselt nende teenusepakkujate poolt.

Peaminister Jüri Ratas vastas Jürgen Ligi esitatud küsimusele kultuuriautonoomia, Peeter Ernitsa esitatud küsimusele surrogaatemaduse ja lapsendamise, Taavi Rõivase esitatud küsimusele maksupoliitika ja Enn Meri esitatud küsimusele tööjõumaksude kohta.

Välisminister Sven Mikser vastas Henn Põlluaasa esitatud küsimusele 10.-11. detsembril 2018 Marokos allkirjastatava ÜRO immigratsiooniteemalise dokumendi ja Ain Lutsepa esitatud küsimusele ÜRO Julgeolekunõukogus Eesti mittealalise liikmelisuse kohta.

Istungi stenogramm:

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu

(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega)

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]