Peaministri ülesandeid täitev välisminister Margus Tsahkna ütles Riigikogu infotunnis, et riigikaitsesse täiendavate investeeringute tegemiseks tuleb kaaluda nii kaitsevõlakirjade emiteerimist kui ka erakorralise kaitsemaksu kehtestamist.

Tsahkna ütles infotunnis, et Eesti seisab silmitsi väga tõsise, ida poolt tuleva julgeolekuohuga ning me oleme juba suutnud kaitsekulutusi oluliselt suurendada. „3,2 protsenti SKPst, [mis ulatuses] me teeme sellel aastal kaitsekulutusi, see tase peab jääma isegi vaatamata kõigile nendele keerulistele otsustele, mida me peame riigieelarve võtmes ette võtma, sest et me peame investeerima oma kaitsesse ja julgeolekusse,“ kinnitas ta.

Vastates Riigikogu liikme Tõnis Lukase küsimusele, milliseid võimalusi on valitsus täiendavate kaitsekulude katmiseks arutanud, pidas Tsahkna oluliseks majanduse käimatõmbamist läbi investeeringute, innovatsiooni, tarkade lahenduste ja selle, et tööstus oleks võimeline eksportima. „See kõik võtab aega. Ükspuha, milline valitsus siin ka ei oleks, see kõik võtab aega, aga kaitse ei oota,“ ütles ta.

Tsahkna sõnul on Eestil kokkuvõttes kolm varianti. Esimesena tõi ta esile idee, et Eesti riik peaks või võiks täiendavateks kaitseinvesteeringuteks emiteerima võlakirju. „Me peame seda väga tõsiselt võtma. Sellepärast et kui me vaatame Kaitseväe juhataja kindral [Martin] Heremi soovitusi, siis me räägime üle miljardilisest lisavajadusest järgmiste aastate jooksul, eelkõige mis puudutab laskemoona võimekuse tõstmist,“ rääkis ta.

Teiseks nimetas ta võimalust emiteerida kaitsevõlakirju Euroopa Liidu tasemel. „Julgeolek on täna kogu Euroopa küsimus, on kogu NATO küsimus ja kui me suudaksime 100 miljardi mahus emiteerida kaitsevõlakirju Euroopa Liidu tasemel, siis siit võidaks kogu Euroopa, aga ka meie Eestina selles regioonis väga palju,“ märkis Tsahkna.

Kolmandaks tõi ta esile maksude küsimuse, kuid kinnitas, et näiteks käibemaksu tõstmist pole kaitseinvesteeringute vajaduste katmiseks arutatud. „Küll aga valitsuskoalitsiooni tasemel ja ka avalikult oleme me rääkinud sellest, et võib-olla tuleb arutada erakorralise kaitsemaksu kehtestamist. Millistest komponentidest see koosneb, see ongi avaliku debati sisupool,“ ütles Tsahkna.

Peaministri ülesandeid täitnud välisminister Tsahkna vastas ka Aleksandr Tšaplõgini küsimusele valitsuse ja peaministri tegevusest, Aleksei Jevgrafovi küsimusele Narva piiripunkti sulgemisest, Toomas Uibo küsimusele kaitse-eelarve suurendamisest, Tõnis Lukase küsimustele Sotsiaalministeeriumi tööst ja Euroopa Liidu ametikohtadest ning Peeter Tali küsimusele kaitseväelaste saatmisest Ukrainasse.

Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas vastas Lukase küsimustele eestikeelse koolikeskkonna, õpetajate palkade, soo muutmise ja teaduskulude, Vadim Belobrovtsevi küsimusele õpetajate kvalifikatsiooni uute nõuete, Igor Taro küsimusele riigieelarve seisu, Valdo Randpere küsimusele põhikooli lõpetajate eksamitulemuste ja riigigümnaasiumide ning Tali küsimusele eestikeelsele õppele ülemineku kohta. Kaitseminister Hanno Pevkur vastas Riina Solmani küsimusele kaitsekulude, Lukase küsimusele Euroopa Komisjoni kaitsevoliniku koha ja Tali küsimusele Ukraina toetamise kohta.

Infotunni stenogramm

Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
[email protected]
päringud: [email protected]

Tagasiside