Riigikogu õiguskomisjoni toetas ettepanekut viia süüdistmõistetu elektroonilist valvet võimaldav kriminaalhooldusseaduse, vangistusseaduse, karistusseadustiku, karistusseadustiku rakendamise seaduse ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (923 SE) Riigikogu täiskogusse esimesele lugemisele 14. juunil ja esimene lugemine lõpetada.

Nagu osutasid täna justiitsministeeriumi esindajate põhjalikud selgitused õiguskomisjonis, on elektroonilise valve näol tegemist nn koduaresti printsiibiga, millega süüdismõistetule kehtestatakse kodust väljumisel kindlad ajalised piirangud. Viimaste järgimist kontrollib käe või jala ümber seatud käekella meenutav seade, mis saadab teatud ajavahemike järel välja kodeeritud signaali.

Lisaks eelnevale on valvealuse koju paigaldatud kontrollplokk, mis võtab saatjavõru signaali vastu ja saadab tavalist telefoniliini või GSM-võrku kasutades aruande valvekeskusse. Valvekeskuses olev arvuti võrdleb igalt kontrollplokilt saadud andmete vastavust valvealusele kehtestatud liikumisgraafikuga. Igale valvealusele kehtestatakse kindlad ajavahemikud, millal ta võib käia tööl, õppeasutuses vms. Ülejäänud aja peab ta olema kodus, st kontrollploki vastuvõturaadiuses. Kui mõni valvealustest lahkub kodust keelatud ajal, saadab valvekeskuse arvuti valveametnikule teate.

Elektroonilist valvet on algataja sõnul otstarbekas rakendada kergemate kuritegude puhul, samas kui isikuvastaste kuritegude korral ei oleks selle rakendamine algataja kinnitusel õigustatud. Elektroonilise valve rakendamise süüdimõistetu suhtes otsustab kohus.

Õiguskomisjoni istungil osalenud justiitsministri Rein Langi väitel seisneb elektroonilise valve paremus vangla ees selles, et see võimaldab süüdimõistetul käia tööl ning hüvitada enda poolt tekitatud materiaalne kahju. Ka aitab elektrooniline valve säilitada kurjategija positiivsed sotsiaalsed kontakte, sealhulgas ja ennekõike oma perekonnaga. Samuti on elektrooniline valve odavam kui süüdimõistetute pidamine kinnipidamiskohtades.

Algatajate prognoosi kohaselt võib sellisel viisil valvatud süüdimõistetute arvuks kujuneda orienteeruvalt 200-250 isikut. Tööle tuleks lisaks juurde võtta kuni 10 süüdimõistetute järelvalvega tegelevat ametnikku.

Seadus on kavas jõustada 1. jaanuarist 2007.

Riigikogu pressitalitus