Täna Riigikogu sotsiaalkomisjoni avalikul istungil Riigikogu Valges saalis oli kõne all Euroopa südametervise harta, südamehaiguste olukord Eestis ja Eesti südamestrateegia.

Sotsiaalkomisjoni esimees Heljo Pikhof tõdes oma sõnavõtus, et südame- ja veresoonkonna haigused on surma põhjusena jätkuvalt Euroopas esikohal. Seejuures on Eesti koos Läti ja Venemaaga selle kurva pingerea tipus. Samas on südame- ja veresoonkonna haigused Pikhofi sõnul suurel määral ärahoitavad.

„Küllap teame neid ennetusmehhanisme sama hästi kui ükskordühte: suitsetamisest ja liigsest alkoholist hoidumine, kehaline aktiivsus, tervislik toitumine, ülemäärase kaalu ja liigse stressi vältimine,” ütles Pikhof.

Istungil osalenud sotsiaalminister Maret Maripuu kõneles lähemalt südame-veresoonkonnahaiguste ennetamise riiklikust strateegiast aastateks 2005-2020. Ka see strateegia seab ta kinnitusel eesmärgiks inimeste tervisliku käitumise: füüsilise aktiivsuse suurendamise, suitsetamise vähendamise ja tervisliku toitumise. Strateegia eesmärgiks on samuti elanikkonna teadlikkuse tõstmise südame- ja veresoonkonna haigusi põhjustavatest riskidest ja nende ennetamine.

Eesti südame-veresoonkonna haiguste ennetamise projekti juht professor Margus Viigimaa andis ülevaate südamehaiguste statistikast ja südamehaiguste ennetamise programmist Eestis. 2005. aastal uuriti selle projekti raames toimunud sõeltestidel 10063 ja 2006. aastal 7117 isikut. Programm seab oma eesmärgiks Eesti 30-60-aastaste meeste ja naiste südame-veresoonkonna haiguste riskitegurite vähendamise ja suremuse langetamise selle haiguse tagajärjel.

Euroopa südametervise harta allkirjastati Euroopa Parlamendis 12. juunil 2007, käesoleval aastal on plaanis Euroopa südametervise harta kinnitada-käivitada ka erinevates Euroopa riikides, Eestis toimub harta allkirjastamine 30. septembril.

Riigikogu pressitalitus