Riigikogu sotsiaalkomisjoni tänasel istungil oli tähelepanu keskmes sotsiaalministeeriumi koostatud laste ja perede arengukava 2012-2020, milles nähakse ette riigi järgmiste aastate tegevus laste ja perede probleemide lahendamisel.
Arengukava kandvad teemad on laste- ja perepoliitika kujundamine, lapse õigused ja lastekaitse korraldus, perede majanduslik toetamine ning töö-, pere- ja eraelu ühitamine.
Arengukava tutvustanud sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna juhataja Anniki Tikerpuu ja peaspetsialisti Hanna Vseviovi sõnul on ministeeriumi juhtimisel toimunud arengukava koostamise protsess kestnud alates möödunud aasta sügisest. Selle ettevalmistusse on otseselt kaasatud üle saja eksperdi. Käesolevaks ajaks on valminud arengukava eelnõu ning see on saadetud kooskõlastamiseks erinevatele ametkondadele. Arengukava koostajad soovivad, et sellest saaks töövahend ja suuna andev laiapõhjaline dokument tegutsemiseks laste ja perede heaolu parandamise nimel.
Arengukava strateegiliste eesmärkide hulgas on laste ja perede valdkonna ühtne jätkusuutlik ja vajaduspõhine arendamine. Samuti laste õiguste tagamine, et oleks toimiv lastekaitsesüsteem, mis väärtustab ühiskonnas iga last ja tema arengut ning nende heaolu toetavat turvalist keskkonda. Eestis on vaja perede adekvaatset majanduslikku toimetulekut toetavat kombineeritud toetuste ja teenuste süsteemi, et pakkuda perele püsivat kindlustunnet. Meestele ja naistele on vaja võrdseid võimalusi töö-, pere- ja eraelu ühitamiseks, et soodustada kvaliteetset ja iga pereliikme vajadustele vastavat igapäevaelu.
Sotsiaalkomisjoni esimees Margus Tsahkna märkis, et sellest võiks saada riiklik arengukava, mille rakendamisele löövad käed külge ka teised ministeeriumid. “Laste ja perede olukord peab olema riiklikult tähtis küsimus, kuna ainult siis suudame me tulevikus vältida viimase paari nädala jooksul avalikkuse ette tulnud õõvastavatele lugudele sarnaseid olukordi”.
Arengukava üheks oluliseks teemaks on ennetustöö ning vanemlik haridus. “Samuti on oluline, et me saaksime infot nende laste olukorra kohta, kes on nooremad kui kolm aastat. Täna on see info vähene ja seepärast jõuavad paljud probleemid sotsiaalsüsteemi alles siis, kui suur kahju on juba tekkinud. Selle saavutamiseks tuleks rakendada perearstide või õdede koduvisiitide programm, mis ka arengukavas kirjas”, ütles Tsahkna.
Riigikogu pressitalitus