Sotsiaalkomisjon saatis Riigikogu suurde saali seaduseelnõu, mis parandab digitaalsete tööplatvormide kaudu töötavate inimeste nagu kullerid ja äpitaksojuhid töötingimusi ja võimalusi oma õigusi kaitsta.
Komisjoni esimees Signe Riisalo selgitas, et praegu kujundavad platvormide kaudu töötavate inimeste töötingimusi automaatsüsteemid. „Muudatusi on vaja, et inimestel tekiks ülevaade sellest, kuidas määrab süsteem nende töötingimusi. Edaspidi peab süsteem hakkama inimestele teatama, mis süsteemid tema tööd jälgivad ja mõjutavad – näiteks kuidas kujuneb tasu, miks talle pakutakse rohkem või vähem tööd, kas tellimusest keeldumine vähendab järgmisi tööpakkumisi, kas kliendihinnang mõjutab tasu või nähtavust platvormil,“ loetles ta.
Samuti hakkab olulisi otsuseid nagu konto sulgemine ja piiramine tegema inimene. „Töötegija soovi korral peab platvorm otsust edaspidi ka 14 päeva jooksul põhjendama ning ebaõiglase otsuse korral hüvitama sellega tekkinud kahju,“ selgitas Riisalo.
Sotsiaalkomisjoni aseesimees Jaanus Karilaid tundis istungil huvi, kui palju sai eelnõu sisus kaasa rääkida Bolt. „Platvormitöö on tulnud, et jääda, ja paindlikkus on selle tugevus. Aga platvormimajandus ei tohi tähendada konkurentsieelist mõnele üksikule ettevõttele, mis tekib töötajate kaitse, töökeskkonna või maksukohustuste arvelt,“ sõnas ta. Karilaid märkis, et kui sama töö tehakse sisuliselt samadel tingimustel, peavad ka põhilised reeglid ja vastutus olema võrreldavad. „Innovatsioon peab looma konkurentsieelise parema teenuse, mitte väiksemate kohustuste kaudu. Väike – ja keskmiste ettevõtjate liit antud eelnõud ka ei kooskõlastanud. Ka nende häält tuleb kuulata,“ tõi ta esile.
Samuti sätestatakse eelnõuga, et automaatsüsteem ei tohi tundlikke andmeid koguda ega nende andmete pinnalt järeldada. Näiteks ei tohi analüüsida töötegija emotsionaalset või psühholoogilist seisundit, eravestlusi, koguda andmeid ajal, mil inimene platvormitööd ei tee ning teha järeldusi töötegija tervise, usu, poliitiliste vaadete, puude või ametiühingusse kuulumise kohta.
Eelnõu laiem siht on jõuda olukorrani, kus inimestele, kes tegelikkuses töötavad mitte iseseisvate teenuseosutajatena, vaid lepingulisele töösuhtele omastes tingimustes, laieneksid ka töölepinguga kaasnevad õigused ja sotsiaalsed garantiid.
Istungil osales majandus- ja tööstusminister Liina Vahtras.
Sotsiaalkomisjon tegi ettepanekud võtta platvormitöö seaduse eelnõu (1003 SE) täiskogu päevakorda 14. oktoobril ja eelnõu esimene lugemine lõpetada.