Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Komisjon kiitis täna heaks eelnõu, millega plaanitakse suurendada elatisabi suurust ja vähendada vähem kui aasta tagasi kokku lepitud lasterikka pere toetusi.

Komisjoni esimees Õnne Pillak kinnitas, et lasterikkaid peresid tuleb toetada ning sellega ka jätkatakse. „Kuid on ülioluline vaadata silma kevadises majandusprognoosis olevale tõsiasjale, et kuus aastat tagasi alanud üle jõu elamine, kolm suur kriisi on jätnud riigi rahakotti augu. Just laste pärast tuleb meil püksirihma pingutada, riigirahandus korda teha, et saaksime neile pärandada toimiva riigi. See on me kohustus laste ees,“ sõnas ta. Esimehe sõnul on peretoetuste muutmine vajalik pakkumaks suuremat tuge just neile lastele, kes on hapramas olukorras. „Näiteks harvikhaigustega lastele on iga toetussumma eluliselt oluline.“

Aseesimees Riina Solman tõdes, et perehüvitiste süsteemi muutmine on väga halb üllatus. „Lastele juba lubatud ja lasterikaste perede eelarvesse sisse planeeritud raha võetakse ära ja sellega rikutakse õiguskindluse põhimõtteid. Usun, et see arutelu jõuab ka riigikohtusse,“ sõnas ta. Solman lisas, et puudub kavandatava süsteemi tervikanalüüs ja pole aru saada, kuhu läheb reformi käigus kokku hoitav raha.

Eelnõu kohaselt suureneb alates 1. jaanuarist 2024 elatisabi, mida riik maksab lapsele juhul, kui elatist maksma kohustatud vanem elatist ei maksa või ei tee seda vajalikus mahus, 100 eurolt 200 eurole kuus. Eesti ühe vanemaga pered on võrreldes teiste peretüüpidega suurimas vaesuses – kolmandik üksikvanema leibkondadest elab suhtelises vaesuses.

Alates 1. jaanuarist 2024 on lasterikka pere toetuse suurus kolme kuni kuue lapse puhul 450 eurot kuus ning seitsme ja enama lapse puhul 650 eurot kuus.

Alates 1. juulist 2023 tunnistatakse kehtetuks lasterikka pere toetuse maksmise sujuva lõppemise regulatsioon, mis nägi ette lasterikka pere toetuse maksmist kuni pere noorima lapse 19-aastaseks saamiseni. Kuna regulatsioon on jõudnud kehtida vaid mõned kuud, puudutab see muudatus väheseid peresid. Samuti loobutakse 1. maist 2024 jõustuma pidanud lasterikka pere toetuse indekseerimisest pensioniindeksiga.

Sotsiaalkomisjon saatis valitsuse 24. aprillil algatatud perehüvitiste seaduse ning perehüvitiste seaduse, perekonnaseaduse ja töölepingu seaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu (17 SE) Riigikogu täiskogu ette esimesele lugemisele 8. mail ettepanekuga esimene lugemine lõpetada.

Riigikogu pressiteenistus
Maris Meiessaar
tel 631 6353, 5558 3993
e-post [email protected]
päringud [email protected]

 

Tagasiside