Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Lastekaitseseadust muudetakse, et parandada abivajavate laste märkamist ja abistamist ning saada juurde hoodusperesid.

Sotsiaalkomisjoni esimees Õnne Pillak selgitas, et praegu peab iga inimene teavitama kohalikku omavalitsust abivajavast lapsest, kuid siiski jõuavad paljud neist lastekaitse vaatevälja liiga hilja. „Suurendame lastega töötavate inimeste rolli abivajavate laste märkamisel ja soovime anda neile julgust abivajajatest teatada. Eelnõus nimetatakse spetsialistid, näiteks õpetajad, treenerid, arstid, kellel on eriline vastutus lapse abivajadust märgata ja sellest kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötajat teavitada. Iga laps on suur väärtus ja peab saama abi nii kiiresti, kui võimalik,“ märkis ta. „Samuti saavad selle eelnõuga püsiva rahastuse kasuperedele mõeldud tugiteenused nagu psühholoogiline nõustamine ning loodame, et sellega saame juurde peresid, kes pakuksid oma kodu lastele, kellel on sellist tähelepanu ja hoolt väga vaja.“

Komisjoni aseesimees Riina Solman tunnustas istungil lastekaitsetöötajate tubli tööd ja läbipõlemise ohtu, kuid tundis huvi ka teenuse üle peetava järelevalve vastu. „Mulle teevad muret juhtumid, mis võivad minna nii kaugele, et laps võetakse pere juurest ära. Näiteks on mässavate teismelistega tihtipeale keeruline, kuid kui näiteks lastekaitsetöötaja ja usklike vanemate maailmanägemus ei kattu, siis võib juhtuda, et laps jääb pereta valedel põhjustel. Peame tagama, et süsteem toetaks seda, et perede kooshoidmisel antaks kõik endast olenev,“ tõi Solman esile. Sotsiaalministeeriumi poolt kinnitati aseesimehele, et vigu võib tõesti juhtuda ning seepärast tehakse lastekaitseteenuse parandamiseks ka pidevalt tööd.

Samuti luuakse eelnõuga võimalus edastada automaatselt infosüsteemide kaudu kohalikule omavalitsusele varakult info laste kohta, kes oma terviseseisundi tõttu vajavad püsivat tuge. Esialgse kokkuleppe kohaselt on need terviseseisundid mõlema silma pimedus, vähidiagnoos, harvikhaigus, tserebraalparalüüs ja vaimne alaareng. Lapsest info saamisel tekib kohalikul omavalitsusel ja Sotsiaalkaitseametil kohustus perele toetusmeetmeid pakkuda ilma, et lapsevanem või eestkostja peaks ise abi taotlema. Muudatusest puudutatud lapsi ja peresid on igal aastal kuni 100.

Istungil osales sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.

Sotsiaalkomisjon tegi ettepanekud võtta lastekaitseseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (427 SE) esimeseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda käesoleva aasta 29. mail ja esimene lugemine lõpetada.

Riigikogu pressiteenistus
Maris Meiessaar
631 6353, 5558 3993
[email protected]
päringud: [email protected]

Tagasiside