Sotsiaalkomisjon korraldas täna vanemahüvitise seaduse eelnõu arutamiseks avaliku istungi, millest võtsid osa komisjoni liikmed, Sotsiaalministeeriumi esindajad ning arvukalt mittetulundusühingute esindajaid.

Arutleti vanemahüvitise eelnõu võimalike probleemide üle, samuti raskustest pere- ja tööelu ühendamisel, perede toimetulekust ja võimalikust süvenevast majanduslikust ebavõrdsusest.

Kohale olid tulnud erinevate ühiskondlike organisatsioonide esindajad. Eriti rohkearvuliselt olid esindatud laste ja perede probleemidega tegelevad ühingud. Paljud ühendused nagu ELE (liikumine Eesti Lapse Eest), Eesti Lastearstide Selts, Eesti Õiguskeskus THEMIS, MTÜ Zapakazz, aga ka üksikisikud esitasid vanemahüvitise seaduse eelnõule omapoolsed konkreetsed ettepanekud.

Kohaletulnute nägemuse kohaselt sisaldub eelnõus peamiselt 3 probleemi:

1) vahe minimaalse ja maksimaalse vanemahüvitise vahel on liiga suur,

2) periood, mille jooksul hüvitist makstakse, on liiga lühike, kuna võimalused laste päevahoiuks on minimaalsed või puuduvad hoopis,

3) esimestel elukuudel peaks õigus hüvitisele olema ainuisikuliselt lapse emal.

Konkreetsete ettepanekutena jäid kõlama liikumise Eesti Lapse Eest (ELE) poolt tehtud ettepanekud:

1. kehtestada hüvitise ülempiiriks kolmekordne hüvitise määr,
2. pikendada vanemahüvitise maksmise perioodi lapse 1,5 aastaseks saamiseni, nii et alates lapse 11-kuuseks saamisest kuni 1,5 aastaseks saamiseni makstaks kõigile hüvitise saajaile hüvitist ühe hüvitise määra ulatuses.

Sotsiaalkomisjon jätkab nimetatud eelnõu menetlemist oma käesoleva nädala istungitel arutades ka tänasel avalikul istungil ühiskondlike organisatsioonide poolt tehtud ettepanekuid.

Riigikogu pressitalitus