Riigikogu sotsiaalkomisjon kuulas oma tänasel istungil ära AS Hoolekandeteenused juhi Maarja Mändmaa ja sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna juhataja Sirlis Sõmer-Kulli seisukohad erihoolekande edasisest arengust peale 16 riigile kuuluva erihoolekandeasutuse ühendamist AS Hoolekandeteenused alla. Viimased neist ühinesid AS Hoolekandeteenused alla käesoleva aasta 1. märtsil.

Sotsiaalkomisjon toetab kavatsust parandada hooldusteenuste kvaliteeti ja luua teenuste ühtsed standardid, korrastada palga määramise alused ja tõsta töötajate palku ning võtta suund hooldekodude täielikule rekonstrueerimisele ja üleminekule peremajadele 2021. aastaks. Ka peab komisjon vajalikuks, et senine erihoolekannet puudutav regulatsioon viiakse määruste tasandilt üle seadusesse.

“On väga tähtis, et kõik erihooldust vajavad isikud saaksid just neile vajalikku teenust ja ei paigutataks hoolealust lihtsalt ära hoolekandeasutusse, kus satub olema vaba koht,“ ütles sotsiaalkomisjoni esimees Heljo Pikhof.

Mändmaa osutas, et enamik erihooldekodud on amortiseerunud, nende geograafiline paigutus ei ole sageli kooskõlas ei otstarbekuse ega ka kliendi vajadustega, töötajad ei ole alati piisavalt kvalifitseeritud ja töötajate palgatase on madal. Samuti puudub Mändmaa sõnul ühtne standard, missugune peab pakutav teenus olema.

Komisjonis oli kõne all ka teenuse kõrge omahind 9-10 tuhat krooni kuus ühe isiku kohta, mis Eesti pensioni- ja palgataset arvestades ei ole kliendile sageli jõukohane, ning küsimus, kuidas peaks sellest lähtuvalt toimuma hooldekodude finantseerimine – kui palju peaksid kuludest katma hoolealuse sugulased, riik ja omavalitsused.

Erihoolekanne puudutab 18-65 aasta vanuseid tööealisi isikuid, kes ei suuda ise endaga toime tulla

Neljapäeval 13. märtsil toimub sotsiaalkomisjoni väljasõit, et tutvuda lähemalt Karula hooldekoduga Viljandi maakonnas ja Võisiku hoolekodudega Jõgeva maakonnas. Riigikogu pressitalitus

Riigikogu pressitalitus