Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu sotsiaalkomisjon arutas tänasel istungil ekspertidega vaimse tervise strateegiat aastateks 2016 – 2025, mille eesmärk on, et Eesti elanikud oleksid hea vaimse tervisega ja annaksid enda heaolule järjest kõrgemaid hinnanguid. Oluline on, et psüühika- ja käitumishäireid märgataks varakult, inimesed saaksid vajalikku abi ning vaimset tervist edendataks järjepidevalt läbi inimese elu.

Sotsiaalkomisjonis rõhutati laste meeleolu ja käitumise muutumise varajase märkamise tähtsust. Kahtluse korral peab õpetaja konsulteerima spetsialistiga, kuid rahvusvahelised SEYLE uuringud on näidanud, et vaid 12 protsenti õpetajatest hindab oma teadmisi vaimsest tervisest piisavaks.

„Kõige olulisem on inimese vaimse tervise häiret õigeaegselt märgata ja mitte jääda ootama olukorra lahenemist iseenesest. Kuna paljud inimesed ei oska vaimse tervise probleeme märgata ega probleemi korral käituda, siis on kindlasti vaja inimesi rohkem teavitada ning õpetajaid, arste ja teisi spetsialiste selles valdkonnas koolitada, et nad oskaksid anda kiiret abi ning vajadusel suunaksid profesionaalse nõustaja juurde,“ ütles sotsiaalkomisjoni esimees Aivar Kokk.

Vaimse tervise strateegia on tulemuslik, kui pikeneb oodatav eluiga, lisandub tervena elatud aastaid ning väheneb suitsiidide arv, alkoholi tarbimine, alaealiste sõltuvuskäitumine ja psüühikahäiretest tingitud püsiv töövõimetus. Samuti näitab tulemuslikkust see, kui Eesti elanikud annavad enda heaolule järjest kõrgemaid hinnanguid ning vaimne tervis on ühiskonnas prioriteet.

Vaimse tervise strateegiat tutvustasid sotsiaalkomisjonile Eesti vaimse tervise ja heaolu koalitsiooni esindajad, kelle eestvedamisel on strateegia koostatud. Järgmisel nädalal antakse strateegia üle sotsiaalministeeriumile.

Fotod istungilt 

Riigikogu pressiteenistus
Kati Varblane
T: 631 6353, 516 9152
kati.varblane@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

 

Tagasiside