Riigikogu sotsiaalkomisjon tutvus tänasel istungi vähitõrje tegevuskavaga aastani 2030, mille siht on vähijuhtumite arvu vähenemine ning vähiga elavate inimeste elukvaliteedi parandamine.

2018. aastal haigestus Eestis vähki 8783 inimest, kuid vähijuhtude absoluutarv suureneb 2030. aastaks eeldatavalt 11 000ni. Tõus on tingituna ühelt poolt rahvastiku vananemisest, kuid teisalt elustiilist tulenevate riskitegurite mõjust. Vähi põhjustatud surmade arv on aastas veidi alla 4000.

Sotsiaalkomisjoni esimees Siret Kotka märkis, et värske tegevuskavaga antakse vähile üha vähem võimalusi meie igapäevaelu mõjutada. „Vähist me lähimas tulevikus vabaneda ei suuda, kuid sihikindla tööga on võimalik vähijuhtumeid ennetada ning anda vähki haigestunud inimestele võimalus pikemaks ja tervemaks eluks. Selleks tuleb muu hulgas hoogustada tervisliku keskkonna loomist ja suunata inimesed tervislikumalt käituma,“ rääkis ta.

Kotka sõnas, et tervelt 40 protsenti vähijuhtudest on ennetatavad, samuti on vähist paranemise tõenäosus mitu korda suurem, kui vähk diagnoositakse varases arengujärgus. „Selle soodustamiseks on sihiks seatud vähi varasemale avastamisele suunatud uuringute kvaliteedi parandamine ja loomulikult inimeste teadlikkuse tõstmine.“

Sotsiaalkomisjoni aseesimees Helmen Kütt ütles, et vähk on Eestis muutunud krooniliseks haiguseks, millega patsient võib elada pikki aastaid. Vähielulemus tema sõnul paraneb ja kui 2000. aastal elas Eestis 34 500 inimest, kellel oli elu jooksul diagnoositud vähk, siis 2017. aastal oli neid inimesi üle 62 000. Kütt märkis, et ennetusele ja varasele avastamisele aitab kindlasti kaasa ka see, et alates 2021. aastast võimaldatakse tasuta sõeluuringuid ka ravikindlustamata inimestele.

Kütt lisas, et vähk ei puuduta ainult haigestunuid, vaid ka nende lähedasi. „Täna on siiski olukord, kus osad ravimid on Haigekassa poolt hüvitamata ja sellepärast peame sihipäraseks vähitõrjeks saama kokkuleppe ka rahastuse osas ning riigi roll peab siin senisest suurem olema. Minu eriline tänu kuulub selle kurja haigusega seotud patsientide ja lähedaste esindusorganisatsioonidele, Eesti Vähiliidule ja vähiravifondile „Kingitud elu“, kes on võtnud enda kanda väga olulise rolli ja selle, millega riik täna kahjuks hakkama pole saanud,“ rääkis Kütt.

Komisjoni istungist võtsid külalistena osa Sotsiaalministeeriumi, Põhja-Eesti Regionaalhaigla, SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Vähikeskuse ja Hematoloogia-onkoloogia kliiniku, Ida-Tallinna Keskhaigla, Eesti Haigekassa, Tervise Arengu Instituudi, Eesti Kliiniliste Onkoloogide Seltsi, Eesti Onkoloogide Seltsi, MTÜ Meeta, Eesti Puuetega Inimeste Koja, Eesti Perearstide Seltsi, Ravimiameti ning Ravimitootjate Liidu esindajad.

Riigikogu pressiteenistus
Veiko Pesur
tel 631 6353, 55 590 595
e-post [email protected]
päringud [email protected]