Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu sotsiaalkomisjon sai Sotsiaalministeeriumilt ülevaate täna avalikustatud raportist “Eesti tervishoiu rahastamise senised uuringud ja uuendatud stsenaariumid“.

Komisjoni esimehe Õnne Pillaku sõnul on tervishoiu rahastamine proovikivi, mis tuleb ületada. „Meil on väga hea meditsiinisüsteem. Arstid ja õed on targad ja pühendunud. Küll aga meil on terav mure, kuidas tagada tulevikus tervishoiu rahastamine nii, et iga inimene saaks talle vajalikku ravi, siis kui ta seda vajab ja valminud tervishoiu raport erinevaid valikuid selleks ka pakub,“ sõnas ta. „Muidugi on kõige efektiivsem lahendus inimeste teadliku tervisekäitumise edendamine, et me oleksime terved või haigestuks võimalikult hilja,“ märkis Pillak ja lisas, et kõige parem tervisekäitumise mõjutaja on ühiskondlike hoiakute muutus, kuid ainuüksi sellest ei piisa. „Palju on tähelepanu saanud uued võimalikud maksud, aga minu meelest tuleb avatuma meelega suhtuda eraraha kaasamisse ning läbi vaielda, kuidas ja millises mahus seda teha.“

Aseesimees Riina Solman tõdes, et arvesse tuleks võtta ka tervishoiu innovatsiooni ja sellega kaasnevat ootuste kasvu, mis inimestel meditsiinile on. „Kui planeerime ainult senise taseme säilitamist, siis jääb meie meditsiiniteenuse tase allapoole maailma taset. Peaksime leidma võimalusi, kuidas ajaga kaasas käia ning pakkuma ka arstidele niivõrd head töötasu ja -tingimusi, et nad ei lahkuks Eestist,“ sõnas ta.

Lisaks komisjoni liikmetele osalesid istungil terviseminister Riina Sikkut, Sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Heidi Alasepp, Sotsiaalministeeriumi ja Tervisekassa esindajad ning analüüsi üks autor Andres Võrk.

Alates 2025. aastast on Tervisekassa eelarve kasvavas puudujäägis eurot ja lisarahata hakkab puudujääk aasta-aastalt kiiresti kasvama ja riigieelarvest tervishoidu lisaraha suunamine on lähiaastatel möödapääsmatu. Senise tervishoiuteenuste kättesaadavuse taseme hoidmiseks on vaja suurendada tervishoiu rahastamist riigieelarvest 2040. aastaks minimaalselt 1,3 protsendi võrra SKP-st ja rahvastiku tervise arengukavas seatud eesmärkide täitmiseks vähemalt kahe protsendi võrra SKP-st, selgub sotsiaalministeeriumi tellimusel valminud Andres Võrgu ja Magnus Piiritsa analüüsist tervishoiu rahastamise jätkusuutlikkuse kohta.

Riigikogu pressiteenistus
Maris Meiessaar
tel 631 6353, 5558 3993
e-post [email protected]
päringud [email protected]

Tagasiside