Riigikogu sotsiaalkomisjon toetas tänasel istungil perehüvitiste seaduse eelnõu, mis koondab ühte seadusesse senised peretoetuste, vanemahüvitise ja elatisabi seadused. Sama seadusega luuakse uus elatisabiskeem, mis võimaldab 2017. aastast maksta kuni 100 eurot elatisvõlgniku lapsele.

„Elatisvõlglane on võlgu oma lapsele,“ ütles sotsiaalkomisjoni esimees Aivar Kokk. „Uus elatisabiskeem võimaldab elatisabi võlglaste lastel saada iga kuu vähemalt 100 eurot elatist kätte, mis leevendab nende vaesust.“

Kokk rõhutas, et elatisabi ei ole uus toetusvormi, sest riik nõuab elatisvõlglase eest makstud summad võlgnikult sisse. Riik võtab nõude üle ja hakkab maksma ainult kohtuotsuse alusel, summas mille kohus on määranud, kuid mitte rohkem kui 100 eurot, selgitas ta. Riigieelarves on selleks tulevaks aastaks ette nähtud 7,2 miljonit eurot. Täitemenetlust teeb kohtutäitur.

„Elatisabi maksmise eesmärk on võidelda laste vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu, edendades seejuures laste heaolu,“ rääkis Kokk. „Nõrgemas seisus on täna lapsed, kes kasvavad suurema vaesusriskiga peredes, sealhulgas ühe vanemaga peredes.“

Iga neljas Eesti laps ehk umbes 56 000 last kasvab üksikvanemaga perekonnas. Nendest omakorda pea iga neljas ei saa oma ühelt vanemalt elatist. Justiitsministeeriumi andmetel oli 2015. aasta lõpu seisuga Eestis täitemenetlus enam kui 8000 elatisvõlgniku suhtes, kes olid elatisraha võlgu enam kui 14,5 miljonit eurot.

Õigusselguse huvides muudetakse perehüvitiste seaduse eelnõuga veel 19 eriseadust, et ühtlustada erinevad sotsiaalvaldkonnas tehtavad elektroonilised menetlused ja vähendada dubleerimist. Lapse sünni ja kasvatamisega seotud toetusi nimetatakse edaspidi ühtselt perehüvitisteks. Samuti kaasajastatakse kehtiva õiguskorra aegunud sätted.

Komisjoni aseesimees Monika Haukanõmm pidas eelnõu puhul oluliseks, et seaduse jõustumisel muutub hüvitiste taotlemine peredele lihtsamaks. „Kui ministeerium pöörab olulist tähelepanu infotehnoloogiliste arenduste valmimisele, hakkab riik alates 1. jaanuarist 2017 lapsevanemaid teavitama nende õigustest ja vanemal piisab perehüvitiste taotlemiseks õigele nupule vajutamisest,“ ütles Haukanõmm.

Sotsiaalkomisjon otsustas täna saata perehüvitiste seaduse eelnõu (217 SE) Riigikogu täiskokku esimesele lugemisele 4. mail.

Fotod istungist.

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
T: 631 6356, 515 3903
[email protected]
Päringud: [email protected]