Sotsiaalkomisjon sai ülevaate esimeste haiguspäevade hüvitamise korraldamisest
Riigikogu sotsiaalkomisjon tutvus tänasel videoistungil koroonaviiruse leviku tõttu peagi kehtima hakkava esimese kuni kolmanda haiguspäeva hüvitamist võimaldava määrusega.
Sotsiaalkomisjoni esimees Tõnis Mölder rääkis, et eriolukorra ajal võib riigil tekkida vajadus ja praeguse kriisi ajal juba ongi tekkinud vajadus isikuid täiendavalt toetada, et tagada nende sotsiaalne kaitse. Uue määrusega eraldatakse Haigekassale lisaeelarvest 213,2 miljonit eurot. Sellest 40,7 miljonit on mõeldud täiendatavate hüvitistena sotsiaalse kaitse tagamiseks, näiteks täiendavate haigushüvitiste tasumiseks. „Ülejäänud 172,5 miljonit eurot eraldatakse selleks, et Haigekassal oleks võimalik eriolukorras tagada tervishoiusüsteemi toimepidevus ning kvaliteetsete tervishoiuteenuste kättesaadavus,“ ütles Mölder.
Komisjoni esimees tõi esile ka töövõimetuslehtede väljaandmise kasvu. Kui eelmise aasta esimese nelja kuuga väljastati 171 000 haiguslehte ja hoolduslehte, siis tänavu on neid välja antud juba üle 200 000. Ka lehtede keskmine kuine pikkus on kasvanud. „Statistikat vaadates on näha, et ligi 60 000 töövõimetuslehte on avatud koroonaviiruse Eestis levima hakkamisest ja nende töövõimetuslehtede, mille perearst on kinnitatud, omanikud saavad uue meetme alusel haiguspäeva hüvitist alates esimesest päevast,“ rääkis Mölder.
Sotsiaalkomisjoni aseesimees Helmen Kütt märkis, et haiguspäevade hüvitamise esimesest päevast alates on kriisi ajal paljudele hädavajalik täiendav toetus. „Kui inimene peaks lisaks palgakärpele või töö kaotusele ka haigestuma, on iga täiendav abi väga teretulnud. Eriti tähtis on see toetus juba toimetulekuraskustesse sattunud inimestele. Mul on hea meel, et oleme osalise lahenduseni jõudnud,“ sõnas ta.
Kütt lisas, et valitsuse plaani suureks puuduseks on see, et tööandjad peavad jätkuvalt maksma hüvitist haiguslehe neljandast päevast kuni kaheksanda päevani. „Selles kriisiolukorras on paljud tööandjad sattunud raskesse majanduslikku olukorda ja vajaksid riigi toetust. Seepärast on kahju, et toetust ei leidnud sotsiaaldemokraatide ettepanek jätta esimese kuni kaheksanda haiguspäeva hüvitamine täielikult riigi kanda. See meede oleks aidanud ka paljusid tööandjaid ja kergendanud kriisiga toimetulekut.“
Tõnis Mölder lisas tänase istungi kokkuvõtteks, et hambaravi osutajail ja eriarstiabi osutajail on võimalik taas jätkata plaanilist ravi, kui nad suudavad tagada isikukaitsevahendid ja täita kõik muud eriolukorrast lähtuvad nõuded.
Komisjoni videoistungil osalesid Eesti Haigekassa juhatuse esimees Rain Laane, Eesti Haiglate Liidu juhatuse esimees Urmas Sule ja Sotsiaalministeeriumi nõunik Kaija Kasekamp.
Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu eriolukorras Eesti Haigekassa kaudu hüvitiste ja teenuste eest maksmise tingimused ja kord on seotud riigi 2020. aasta lisaeelarve seadusega seonduvate seaduste muutmise seaduse (COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga seotud meetmed) eelnõuga (169 SE).
Määrus kohaldub pärast eelnõu 169 SE seadusena vastuvõtmist tagasiulatuvalt 12. märtsist.
Riigikogu pressiteenistus
Veiko Pesur
tel 631 6353, 55 590 595
e-post [email protected]
päringud [email protected]
