Sotsiaalkomisjon kiitis heaks hädaolukorra lahendamist puudutava eelnõu muudatused
Riigikogu sotsiaalkomisjon kiitis tänasel erakorralisel videoistungil heaks muudatusettepanekud eelnõule, millega valitsus kaasab hädaolukorda lahendavad asutused otsuste ja toimingute tegemisse ka pärast eriolukorra lõppu.
Sotsiaalkomisjoni esimees Tõnis Mölder ütles, et praegu on kõige tähtsam tagada inimeste tervis ootamatult ja laialt levivate nakkushaiguste puhul. „Kogu ühiskonda hõlmava hädaolukorra lahendamiseks on vajalik tagada operatiivsus, ühtsus ja koordineeritus. Selleks on oluline, et näiteks Terviseametil oleks võimalik kiiresti ja ilma liigse bürokraatiata reageerida lisaks eriolukorrale ka hädaolukorra ajal.“
Mölderi sõnul ei ole eelnõu vastuvõtmiseks aega palju jäänud, kuna eriolukord lõppeb juba ülejärgmisel nädalal. „Nakatumiste kõver on viimasel ajal küll näidanud, et karmid sammud viirusega võitlemiseks on hakanud end õigustama, kuid riigil peab olema võimalik ka eriolukorra lõppedes kiireteks sammudeks, kui nakatunute hulk peaks taas tõusma hakkama“ lisas tas.
Mölder tõi välja, et eelnõule on ette heidetud kohalike omavalitsuste otsustusõiguse piiramist ja seda, et Terviseamet ehk ei ole senise kriisiga hästi hakkama saanud. „Õiguskantsler on aga andnud selge signaali, et neid muudatusi on vaja ja astutavad sammud on õiges suunas. Kõik õigused ja kohustused, mis on pärast eriolukorra lõppu vajalikud selleks, et haiguskoldeid ja nakkuskahtlusega inimesi kiiresti, põhiseaduspäraselt ja inimlikult isoleerida, siis selleks viiakse regulatsioonid sisse ja ka olemuslikult täpsustatakse seda,“ rääkis Mölder.
Mölderi sõnul otsustas sotsiaalkomisjon kahe lugemise vahel täiendada eelnõu osaga, mis puudutab kohalike omavalitsuste kaasamist ja informeeritust. Ta lisas, et samuti kirjutati selgemaks hädaolukorra lõpetamise rakendamine.
Sotsiaalkomisjoni aseesimees Helmen Kütt nentis, et võimalikke tulevasi kriise silmas pidades on operatiivsus kindlasti võtmeküsimus ja teatud olukordades Terviseameti õiguste laiendamine oleks vajalik. „Aga kindlasti ei tohiks selliseid olulisi muudatusi teha kiirustades, ilma parlamendis sisulist debatti pidamata. Riigikogu liikmetele jäeti eelnõuga tutvumiseks ja muudatusettepanekuteks vaid loetud tunde. Riigikogu oleks pidanud seda kobareelnõu korrektselt, eraldi seadusalgatusena menetlema,“ rääkis Kütt.
Ta lisas, et praeguses eelnõus ei ole ole arvestatud kohaliku omavalitsuse autonoomiaga ning inimeste ja asutuste piirangute kehtestamise tingimused ja kord ei ole piisavalt selgelt läbi mõeldud, mis teeb keeruliseks selliste otsuste vaidlustamise ja nende edasise kaitsmise kohtus.
Kütt avaldas lootust, et Riigikogu kaalub ka eelnõu sätete kehtivuse ajalist piiramist ning ka kohustust Vabariigi Valitsusele esitada näiteks 1. oktoobriks uus nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse eelnõu. „Kindlasti on vaja välja töötada õigusselge ja loogiline regulatsioon. Parlamendis peab olema võimalik pidada debatti ja kaaluda, milliste põhiõiguste piiramine on vajalik ning nende otsuste langetamisel tuleb hinnata tekkinud olukorra sisulist vajadust. Igaühele peab selge olema, millise juhtumi esinemisel millised piiranguid võib kehtestada. Kõiki põhiõigusi piiravaid otsuseid peab olema võimalik seaduses sätestatud konkreetse tähtaja ja selgete kriteeriumide alusel ka üle vaadata. Vaid sellisel viisil on tagatud, et ükski asutus ega valitsus ei ületa nendele antud volitusi ja piirangud vastavad põhiseaduslikule korrale,“ rääkis Kütt.
Meditsiiniseadme seaduse, hädaolukorra seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (165 SE) teine lugemine on 11. mail ja kui teine lugemine lõpetatakse, siis kolmas lugemine on 13. mail.
Riigikogu pressiteenistus
Veiko Pesur
tel 631 6353, 55 590 595
e-post [email protected]
päringud [email protected]