Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu sotsiaalkomisjoni tänasel erakorralisel istungil olid kõne all eelnõud, mis on seotud peretoetuste paindlikumaks muutmise ja suurte ravimikulude hüvitamisega.

„Seaduse muudatus vähendab kõrget omaosalust retseptiravimites ja lihtsustab väikese sissetulekuga inimeste juurdepääsu ravimitele,“ ütles sotsiaalkomisjoni esimees Helmen Kütt. „Suured ravimikulud on sageli põhjuseks, miks ravimeid ei osteta välja ja arsti määratud ravi jääb pooleli. Muudatus võimaldab hüvitada suurenenud ravivajadusega inimestele ravimitele tehtud kulutusi senisest suuremal määral.“

Eelnõu (514 SE) kohaselt hüvitab Haigekassa retseptiravimitele aastas 100 kuni 300 eurot kulutanud isikule 50 protsenti ning 300 eurot ületavast osast 90 protsenti. Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski selgitas komisjonile, et hüvitis arvutatakse apteegis ja inimene selleks taotlust esitama ei pea. Muudatuse eeldatav lisakulu 2018. riigieelarvele on kolm miljonit eurot.

Komisjoni liige Jüri Jaanson tegi ettepaneku, et ravimi arved võiksid olla arusaadavamad. „Mõistlik oleks arvetel näidata, kui suur on omaosalus ja kui palju maksis patsiendi eest riik,“ rõhutas Jaanson.

Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva andis komisjoni istungil ülevaate perehüvitiste skeemi muudatustest. Eelnõu (517 SE) järgi tekib isal võimalus jääda isapuhkusele senise kümne tööpäeva asemel 30 päevaks. 18-kuusele vanemahüvitise perioodile lisandub veel kuu, mis on mõeldud isadele. Ilma hüvitist vähendamata saab töist tulu teenida kuni pool vanemahüvitise ülempiirist ehk 2018. aastal 1544 eurot kuus. Rohkem teenides on alati tagatud hüvitis vanemahüvitise määras, mis tuleval aastal on 470 eurot. Vanemahüvitist hakatakse arvestama rasedusele eelnenud 12 kuu järgi.

„See eelnõu muudab pereelu korraldamise paindlikumaks ja võimaldab koormust lapsevanemate vahel paremini jagada,“ lausus Kütt.

Komisjoni aseesimees Monika Haukanõmm juhtis tähelepanu, et kui lapsevanem saab õiguse kolme aasta jooksul piiramatu arv kordi soovitud ajal vanemapuhkusele minna ja taas tööle naasta, võib see panna tööandjad keerulisse olukorda. „Muudatused on küll vajalikud ja suurendavad paindlikkust, kuid see võib tekitada probleeme tööandjatele, näiteks asendaja leidmisel. Lisaks vajavad puhkusele siirdumise etteteatamise tähtajad veel läbi rääkimist,“ sõnas Haukanõmm.

Veel tutvustas Ossinovski Eesti Haigekassa seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (512 SE), millega kehtestatakse Eesti Haigekassa tulubaasi etapiline laiendamine ja sellega seotult riigieelarvest kulude üleviimine Eesti Haigekassasse.

Iva andis ülevaate ka okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse muutmise ja sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõu (518 SE) kohta. See näeb ette tõsta represseeritute toetus 192 eurolt 230 eurole. Samuti nähakse ette 230-eurone sotsiaaltoetus neile, kes saadeti Eestist sunniviisiliselt tuumakatastroofi piirkonda katastroofi tagajärgi likvideerima.

Komisjon otsustas kõik neli eelnõu saata Riigikogu täiskogu istungile esimesele lugemisele 11. oktoobril.

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
631 6353, 510 6179
merilin.riigikogu@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Tagasiside