Sotsiaalkomisjon arutas EL toetuste kasutamist töö-, sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonnas
Riigikogu sotsiaalkomisjon sai tänasel istungil ülevaate Riigikontrolli auditist, milles hinnati, kas Eesti on teinud ettevalmistusi, et tagada riigi ülesannete täitmine ka Euroopa Liidu toetuste vähenedes. Lähemalt käsitleti alaauditit, mis keskendub olukorrale töö-, sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonnas pärast toetuste arvatavat vähenemist.
Komisjoni esimees Helmen Kütt ütles, et praegu on viimane aeg planeerida rahastust ajaks, mil Euroopa Liidu vahendid töö-, tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonda vähenevad. „Elanikkond vananeb ja puuetega laste arv on kasvanud 38 protsenti, mistõttu vajadus teenuste järele kindlasti ei vähene. Elada tuleb võimaluste piires ja leida valutu väljumisstrateegia, et keegi ei jääks vajalike teenusteta,“ toonitas Kütt.
Komisjoni aseesimees Monika Haukanõmm lausus, et Euroopa rahaga on arendatud ja pakutakse olulisi sotsiaalteenuseid töötamise toetamiseks või hoolduskoormuse vähendamiseks, kuid väga kriitiline on küsimus, kuidas minnakse nendega edasi pärast 2020. aastat. „Ei ole ju sadu miljoneid riigieelarvesse tulemas ja ministeeriumil pole lahendust. Praegune valitsus lükkab seda järgmise valitsuse kaela. Tuleb õppida eelmisest perioodist, kui paljud head lahendused prügikasti lendasid,“ sõnas Haukanõmm.
Riigikontrolli esindajate sõnul vähenevad 2021. aastal algaval EL eelarveperioodil Eestile eraldatavad toetused tõenäoliselt 40 protsendi ehk 1,5 miljardi euro võrra. Praegusel eelarveperioodil moodustab ELi rahastamise osakaal töö-, sotsiaal- ja tervisevaldkonna toetamisel 78 protsenti ehk 504 miljonit eurot. Märgiti, et Sotsiaalministeeriumi hinnangul tuleks jätkata pea kõigi praegu ELi toetustest rahastatavate tegevustega.
Istungil juhiti tähelepanu, et kuigi 2017. aastal otsustati tervishoidu lisaraha suunata, ei pruugi see olla piisav praegusel ELi eelarveperioodil ehitatud ravikorpuste täiemahuliseks kasutamiseks. Samuti osutati, et kitsaskohaks võib kujuneda ka tugiisikuteenus, isikliku abistaja teenus ja sotsiaaltransport. Väheneda võivad ka vanglast vabanenute tugiteenused.
Istungist võtsid osa Riigikontrolli peakontrolör Ines Metsalu-Nurminen ja sotsiaalvaldkonna auditite juht Mart Vain, Sotsiaalministeeriumi tööturu osakonna juhataja Sten Andreas Ehrlich, strateegia ja eelarve osakonna nõunik Janar Kriiska, strateegia ja eelarve osakonna peaspetsialist Ingrid Mangulson ja hoolekande osakonna peaspetsialist Regina Sergejeva.
Riigikontrolli audit ja alaaudit
Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
tel 631 6353, 510 6179
e-post [email protected]
päringud [email protected]