Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu sotsiaalkomisjon arutas tänasel istungil eelnõu, mille järgi saavad äriühingu juhatuse liikmed õiguse end töötuna arvele võtta.

Kehtiva seaduse järgi pole äriühingu juhil töise sissetuleku katkemisel õigust saada töötuskindlustushüvitist. Eelnõu järgi tekib tal võimalus end töötuna arvele võtta, kui tal on kogunenud 12 kuud kindlustusstaaži 36 kuu jooksul ja ta pole ise töö kaotust põhjustanud.

„Eelnõu paneb paika tingimused, millele peab põhitöö kaotanud äriühingu juht vastama, et tal tekiks võimalus saada abi uue töö leidmisel ning töö otsimise ajal töötuskindlustushüvitist või töötutoetust,“ rääkis komisjoni esimees Helmen Kütt. Ta märkis, et võrdse kohtlemise eesmärgil saavad end eelnõu järgi töötamisest vabal ajal edaspidi töötuna arvele võtta ka FIE-d.

Komisjoni liige Maris Lauri avaldas heameelt, et see teema lahenduse leiab. „Kui inimene on töötuskindlustusmakset tasunud, siis peab tal olema õigus hüvitisele,“ rõhutas Lauri. Ta märkis, et praegune regulatsioon kehtestati pettuste vastu võitlemiseks, kuid nüüd on leitud lahendus, mis peaks välistama pettused ja olema samas õiglane neile, kelle jaoks pole juhatuse liikmena töötamine põhitegevus.

Eelnõu eesmärk on kõrvaldada äriühingu juhi töötuna arvelevõtmise ja töötuskindlustushüvitise saamise tingimustest vastuolu põhiseadusega. Vastuolule põhiseadusega juhtis tähelepanu õiguskantsler, kelle taotlust kaalunud Riigikohus kuulutas kevadel sätte põhiseadusvastaseks ja kehtetuks. Õiguskantsleri ettepanek ja Riigikohtu otsus olid üheks eelnõu algatamise ajendiks.

Istungist võtsid osa Sotsiaalministeeriumi tööhõive osakonna juhataja Sten Andreas Ehrlich ja nõunik Õie Jõgiste.

Komisjon otsustas saata tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu (479 SE) Riigikogu täiskogu istungile teisele lugemisele 23. novembril.

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
tel 631 6353, 510 6179
e-post merilin.kruuse@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Tagasiside