Sotsiaalkomisjon arutas oma tänasel istungil töövõime toetamise süsteemi reformi. Sotsiaalminister Taavi Rõivase sõnul kiitis valitsus reformi plaani heaks käesoleva aasta 6. juunil. Minister tutvustas komisjonile reformi eesmärki, andis ülevaate uue skeemi põhimõtetest ning meetmetest, kuidas seda ellu viia. Reformi eesmärk on aidata tervisekahjustusega inimesi töö leidmisel ja töö hoidmisel, suurendada nende tööhõivet ning tagada tervikuna töövõime toetamise süsteemi rahaline jätkusuutlikkus.

“Tänane töövõimetussüsteem ei ole jätkusuutlik ning ei lähtu inimeste vajadustest osaleda aktiivselt ühiskonna tegemistes ja tööturul. Tegu on põhimõttelise töövõimetuse süsteemi filosoofia muutmisega, mille eesmärgiks on läbi aktiivsete sotsiaal- ja tööturu meetmete aidata seni eemale sunnitud inimesed tagasi tööturule. Eneseteostuse võimaluse andmine, isikliku motivatsiooni toetamine ja seeläbi ka majandusliku olukorra parandamine on selle reformi eesmärk,“ ütles sotsiaalkomisjoni esimees Margus Tsahkna.

Reformi aktiveerimiskeskuseks oleks Eesti Töötukassa, kes hakkaks kogu süsteemi administreerima. Uue süsteemi üks olulisimaid põhimõtteid on hoida tervisekahjustusega tööealist inimest tööturul ning soodustada töötamist ka vähenenud töövõimega. Inimene ise võiks olla valmis osalema meetmetes, mis aitavad tal tööle tagasi pöörduda või olemasolevat tööd jätkata.

Räägiti ka toetustest: uues skeemis ei määrata vähenenud töövõimega inimesele pensionit ega anta pensionäri staatust, vaid töövõimetuspensioni asemel hakatakse maksma töövõimetoetust. Hüvitise maksmisel töövõime kaotuse korral liigutakse töövõimetushüvitise ja töötushüvitise kombineerimise suunas.

Praegu on Eestis ligikaudu 875000 tööealist inimest, kelle hulgas on 98062 töövõimetuspensionäri. 2011. aastal läbi viidud tööjõu-uuringu hinnangul ligikaudu 2/3 töövõimetuspensionäridest ei tööta. Tänase süsteemi jätkudes võib prognooside kohaselt 2020. aastaks töövõimetuspensionäre olla juba ca 176000. Süsteemi ümberkujundamisel on seatud eesmärgiks, et töövõimetuspensionäride ja töövõimetoetuse saajate arvu kasv esimestel aastatel pidurduks ning pikemas perspektiivis väheneks.

Riigikogu pressitalitus

Tagasiside