Riigikogu sotsiaalkomisjon arutas nii oma esmaspäevasel kui ka tänasel, teisipäevasel istungil valitsuse algatatud  puuetega inimeste õiguste konventsiooni ratifitseerimise seaduse eelnõu. Arutelul osalesid sotsiaalminister Hanno Pevkur, Eesti Puuetega Inimeste Koja, Eesti Linnade Liidu ja Eesti Maaomavalitsuste Liidu esindajad. Sotsiaalkomisjon otsustas oma tänasel istungil saata valitsuse algatatud  puuetega inimeste õiguste konventsiooni ratifitseerimise seaduse eelnõu (161 SE) Riigikogu täiskokku esimesele lugemisele 8. veebruaril. Komisjoni ettepanek on eelnõu esimene lugemine lõpetada.

“Puudega inimesed on selle konventsiooni ratifitseerimist oodanud aastaid, nüüd saab see lõpuks teoks. Vabariigi President allkirjastas konventsiooni juba 2007. aastal,” märkis sotsiaalkomisjoni esimees Margus Tsahkna. “Eesti Vabariigi iseseisvus on taastatud juba kakskümmend aastat. Ma arvan, et meil on viimane aeg ühineda selle rahvusvahelise konventsiooniga ja anda puuetega inimestele selge sõnum – te olete täpselt samaväärsed kui kõik teised ja teie õigused peavad olema samamoodi tagatud.”

Tsahkna sõnul on oluline, et puudega inimesed teaksid oma õigusi ja oskaksid nende eest ka seista. „Loodan, et konventsiooni ratifitseerimine aitab kaasa kogu ühiskonna suhtumise muutumisse,“ ütles Tsahkna.

Tänasel istungil väljendasid kohalike omavalitsuste esindusorganisatsioonid  muret, et konventsioonis sõnastatud eesmärkide saavutamiseks ei ole piisavalt vahendeid ning riik peab siin appi tulema. Eelkõige puudutab see nende sõnul avalike hoonete juurdepääsetavuse küsimust. Margus Tsahkna väljendas siin sotsiaalkomisjoni poolset toetust. „Sotsiaalkomisjon toetab igati sotsiaalministeeriumi läbirääkimistel järgmise Euroopa Liidu eelarveperspektiivi üle, et sealt oleks võimalik neid vahendeid ka vastavale valdkonnale leida. Konventsioon annab selleks lisaargumendi,“ selgitas Tsahkna.

Ratifitseeritava konventsiooni eesmärk on edendada, kaitsta ja tagada kõigi inimõiguste ja põhivabaduste täielikku ja võrdset teostamist kõikide puuetega inimeste poolt ning edendada austust nende loomupärase väärikuse vastu. Konventsioon aitab kaasa riikide puudega inimesi käsitlevate praktikate ühtlustamisele, konkretiseerides ja koondades kõik puudega inimeste õigustega seonduva, mis on sätestatud mitmetes rahvusvahelistes konventsioonides ja dokumentides. Konventsioon ei loo otseselt uusi õigusi, vaid kordab üle rahvusvahelistes aktides eksisteerivad õigused viisil, mis on suunatud puudega inimeste vajadustele ja olukorrale. Konventsioonis käsitlemata küsimusi reguleeritakse ka edaspidi rahvusvahelise tavaõigusega.

Sotsiaalministeeriumi andmeil moodustavad Eestis puudega inimesed, kellele on määratud puude raskusaste (2011. aasta alguse seisuga), 9,6% rahvastikust  ehk 128 087 inimest. Neist 59% on naised, 41% mehed; vanaduspensioniealisi (vähemalt 65-aastased) on 53%, tööealisi (16–64-aastased) 41%, lapsi (0–15-aastased) 6%.

Riigikogu pressitalitus