Riigikogu sotsiaalkomisjoni istungil olid tähelepanu keskmes nägemispuudega inimeste tugisüsteemi korraldamisega seotud probleemid. 

Sotsiaalkomisjoni esimehe Margus Tsahkna sõnul oli tänane arutelu vajalik, et selgitada välja tugisüsteemiga seotud asjaolud tihedas koostöös asjaomaste organisatsioonidega. „Teema on oluline, sest see puudutab palju inimesi. Peame oluliseks erivajadustega inimeste kaasamist tööturule. Tänasel arutelul keskendusime nägemispuudega inimeste vajadusele, et luua nende abistamiseks toimiv tugisüsteem,“ toonitas Tsahkna. Ta lisas, et arutelu tulemusi kasutatakse seadusloomeprotsessis. 

Mõttevahetuse käigus toodi välja nägemise hiljuti kaotanud inimeste võimalikult kiire informeerimise vajadus tema toimetulekuvõimalustest. Otstarbekaks peeti kaitstud töökeskuste teenuste süsteemi rakendamist. See oleks mõeldud nendele nägemispuudega inimestele, kellel puuduvad võimalused töötada avatud tööturul. 

Oluliseks peeti isikliku abistaja teenuse muutmist kättesaadavaks Eesti eri piirkondades elavatele sügava ja raske nägemispuudega inimestele. Hetkel on see teenus olemas peamiselt suuremates linnades Tallinnas ja Tartus. 

Erinevate uuringute andmetel on nägemispuudega inimesi ca 1% ühiskonna liikmetest. Nägemise kaotus võib tabada iga inimest olenemata vanusest ja tervislikust üldseisundist, tõdeti arutluste käigus. 

Istungil osalesid ja võtsid arutlusest aktiivselt osa Eesti Pimedate Liidu, Eesti Pimemassööride Ühingu, Põhja-Eesti Pimedate Ühingu, Nägemispuudega Inimeste Rehabiliteerimiskeskuse, MTÜ Pimedate Töökeskuse Hariner, Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku, töötukassa ja sotsiaalministeeriumi hoolekande ning tööturu osakondade esindajad. 

Riigikogu pressitalitus