Sotsiaalkomisjon andis täna Riigikogu menetlusse eelnõu, millega täpsustatakse vanemahüvitise arvutamist enne ja pärast lapse sündi ning elatise nõude aegumise reegleid.
Komisjoni esimees Signe Riisalo sõnas eelnõu üle andes, et see lahendab kahte sisulist probleemi, millest esimene lähtub hiljutisest, 14. septembri Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi määrusest. „Selle kohaselt Sotsiaalkindlustusamet ei tohi naisele makstavat vanemahüvitist pärast lapse sündi ümber arvutada, vaid jagatavat vanemahüvitist tuleb alati maksta samas suuruses, nagu maksti enne lapse sündi. Sotsiaalkindlustusameti halduspraktika on olnud teistsugune. Muudatust on vaja, et viia seadus kooskõlla Riigikohtu määrusega,“ selgitas ta.
Teiseks reguleeritakse selgemalt riigile üle läinud elatisnõuete aegumist, et need ei aeguks enne, kui riigil tekib tegelik võimalus nõue võlgnikult sisse nõuda. Riisalo selgitas, et seadus sätestab, et lapse õigus kohtu kaudu elatist nõuda aegub lapse täisealiseks saamisest kümne aasta möödudes, kuid seadus ei anna sellist ajalist puhvrit, kui elatisabi nõuab tagasi riik. „Selleks et oleks õigusselgus tagatud, ka see muudatus – et sarnaselt lapse nõudeõigusele ka riigil see nõudeõigus säilib,“ sõnas Riisalo eelnõu üle andes.
Sotsiaalkomisjon algatas perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu eilsel komisjoni istungil konsensuslikult. Eelnõu menetlusse võtmise korral on komisjoni ettepanek võtta see Riigikogu täiskogu päevakorda 13. oktoobril ja esimene lugemine lõpetada.