Sotsiaalkomisjon algatas represseeritute laste olukorda leevendava eelnõu
Sotsiaalkomisjoni algatas Siberis sündinud laste esindusorganisatsiooni ettepanekul okupatsioonirežiimi poolt represseeritud isiku seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille järgi saaksid represseeritu staatuse need asumisel sündinud inimesed, kelle vanemad ei naasnud Eestisse viivitamatult pärast vabastamistõendi saamist.
Komisjoni esimees Helmen Kütt sõnas, et edaspidi loetakse represseerituks kõik need asumisel sündinud, kes on sündinud viie aasta jooksul vabanemise otsuse saamisest, sõltumata sellest, millised olid nende vanemate Eestisse mitte naasmise põhjused. „Praegu on asumisel sündinud inimestel keeruline represseeritu staatust saada, kuna sündmustest on möödunud palju aega ja tõendeid naasmise edasilükkumise põhjendatuse kohta ei ole. Peame selle ebaõigluse eemaldama,“ selgitas Kütt. Ta lisas, et mitte naasmise põhjuseid ei pea edaspidi taotleja haldusorganile selgitama ega tõendama, piisab taotluse esitamisest, milles on näidatud vanemate vabastamise otsuse aeg ja taotleja sünniaeg ning sünnikoht.
Komisjoni liige Viktor Vassiljev sõnas, et lastel, kes sündisid ajal, mil vanemad olid küll juba vabad, kuid kellel kas ei olnud võimalust või soovi Eestisse tagasi pöördunud, ei olnud võimalust ise neid sündmuseid mõjutada. „Nende Eestisse naasmine toimus siis, kui vanemad nii otsustasid. Sageli takistas perede tagasipöördumist edasi mitte soov Siberisse elama jääda, vaid reaalse naasmise võimaluse puudumine kas siis tervise pärast või mõnel muul põhjusel. Kui kellelgi näiteks õnnestus seal lõpetada mõni õppeasutus, siis suunati nad mitmeks aastaks tööle. On õiglane, et need lapsed saavad osa represseeritutele ette nähtud hüvedest,“ sõnas ka.
2022. aasta novembri seisuga on represseerituid kokku 7460, nendest 2064 on lapsed, kes on sündinud asumisel. Represseeritu toetus on alates 2023. aastast 292 eurot aastas, kuluna lisandub veel pensionisoodustus, mis on iga isiku puhul erineva suurusega. Seadusemuudatusest tulenevate uute represseeritud isikute arvuks prognoositakse kuni 500 inimest. Tagasiulatuvalt represseeritud isiku staatust ei anta ja tagasiulatuvalt ka toetusi ja soodustusi ei maksta. Seletuskirja järgi on seaduse jõustumine planeeritud 2024. aasta 1. jaanuaril.
Riigikogu pressiteenistus
Maris Meiessaar
tel 631 6353, 5558 3993
e-post [email protected]
päringud [email protected]