Õiguskomisjon otsustas täna viie poolt ja kolme vastuhäälega saata solvavaid ja vaenu õhutavaid internetikommentaare piirav eelnõu täiskogu ette kolmapäeval 25. jaanuaril. Otsuse eelnõu esimese lugemise lõpetamise kohta langetab komisjon esmaspäeval 23. jaanuaril, kui eelnõusse on sisse viidud tänasel istungil kokku lepitud parandused.

Komisjoni istungil osalesid ka õiguskantsler Allar Jõks ja justiitsminister Rein Lang, kes jõudsid kokkuleppele eelnõu enamikes positsioonides. Õiguskantsler jäi eriarvamusele vaid selles osas, et eelnõu karmistab karistusseadustiku §151-ga ette nähtud sanktsioone vaenu õhutamise eest. Küll on õiguskantsleri sõnul õigustatud see, et kõnealune küsimus jääb seadusandja otsustada.

Õiguskantsler pidas vajalikuks täpsustada neid kriminaalmenetluse seadustiku sätteid, mille alusel võib esitada üksikpäringuid sideettevõtjale või infoühiskonna teenuse osutajale. See eeldab, et üksikpäringute õigus antakse vaid konkreetsete paragrahvide ulatuses, mis välistaks põhjendamatud päringud kõikidel muudel juhtudel. Sellist lähenemist pidas õigustatuks ka justiitsminister. Vastavad muudatused viiakse eelnõusse sisse enne täiskogusse esimesele lugemisele saatmist.

Komisjon ei jõudnud ühisele seisukohale selles, et vaenu õhutamist puudutav tegu, mida praegu võib menetleda ja karistada ka väärteona, muutub uue eelnõuga kriminaalkuriteoks.

Eelnõu kohaselt hakkaks niisuguseid kuritegusid uurima üksnes Kapo. Samas kaob politseil õigus uurida samalaadseid tegusid väärteo korras, mis Langi hinnangul välistab politsei omavoli sarnaste tegude menetlemisel ning tagab erapooletuse juurdluse prokuröri järelvalve all ning õigusemõistmise kohtus.

Langi arvates on politsei võimaliku omavoli piiramine niisuguste küsimuste uurimisel just see tegur, mis suurendab sõnavabadust ja välistab suvaõiguse.

Üksikisiku au ja väärikuse solvamise menetlemine jääb eelnõu loogika kohaselt tsiviilkohtu pädevusse ja tugineb isiku enda poolt esitatud avaldusele. Vastavalt uuele 1. jaanuaril 2006 jõustunud tsiviilkohtumenetluse seadustikule on kostja kindlakstegemine võimalik eeltõendamismenetluses. Eelnõu näeb ette, et ka kohtul oleks edaspidi võimalik kohustada sideettevõtjat või infoühiskonna teenuse osutajat esitama kohtule tema valduses olevat olulist tõendusmaterjali.

Valitsus esitas elektroonilise side seaduse, infoühiskonna teenuse seaduse, karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (800 SE) Riigikogu menetlusse 14. detsembril 2005.

Riigikogu pressitalitus

Ülo Mattheus, 631 6352

[email protected]