Tänane Eesti Päevaleht ja mitmed elektroonilised meediakanalid seovad meelevaldselt kokku eile Riigikogus heaks kiidetud kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse ja Riigikogu liikmete kuluhüvitiste teema.
Tegemist on siiski kahe eraldi seisva seadusega. Riigiteenijate ametipalkade seadus sätestab kõrgeima palgamäära alates järgmisest Riigikogu koosseisust, milles määratakse muulhulgas ka Riigikogu liikmete ametipalga suurus. Kuluhüvitiste maksmine on reguleeritud Riigikogu liikme staatuse seadusega, mis kehtib nii praegusele kui ka järgmisele koosseisule. Selle kohaselt hüvitatakse Riigikogu liikmetele kuludokumentide alusel tööga seotud kulutused kuni 30% Riigikogu liikme ametipalgast. Seoses üldise kärpega riigisektoris vähendati ka Riigikogu liikme kuluhüvitisi. Riigikogu XI koosseisu volituste lõppemiseni hüvitatakse kuludokumentide alusel tööga seotud kulutusi kuni 10% Riigikogu liikme ametipalgast.
Samuti ei ole kuluhüvitisi õige käsitleda palgalisana. Riigikogu liikmele hüvitatakse tööga seotud kulutused ainult kuludokumentide alusel, mitte ei lisata automaatselt pangaarvele. Kaugeltki mitte kõik Riigikogu liikmed ei kasuta kuluhüvitisi täies mahus, seega ei saa kuluhüvitisi võtta palga osana ning väited, et arvele tiksub enam kui 68 000 krooni või et Riigikogu liikmetele makstav summa suureneb enam kui 11 000, on väärad. Lisaks ei ole õige siduda kuluhüvitisi näiteks Riigikogu esimehe palgaga. Kuluhüvitiste piirmäär on ühesugune (praegu 5247 krooni) kõigile Riigikogu liikmetele, olenemata talle makstava reaalse palga suurusest.
Ei ole korrektne ka väita, et uus ametipalkade seadus ei arvesta rahva elatustasemega. Sõltuvalt riigi majanduse olukorrast võivad need palgad tulevikus langeda või tõusta sõltuvalt tarbijahinnaindeksi ja sotsiaalmaksu laekumise aastase muutuse aritmeetilisest keskmisest.
Riigikogu pressitalitus