Riigikogu põhiseaduskomisjon saatis täiskogusse esimesele lugemisele valitsuse algatatud politseiseaduse, välismaalaste seaduse, väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse ning isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise seaduse eelnõu (75 SE) ning välismaalaste seaduse muutmise seaduse eelnõu (99 SE). Mõlemad eelnõud on täiskogus 26. septembril.

Eelnõu 75 SE väljatöötamine tulenes Eesti ühinemisest Schengeni konventsiooniga selle aasta lõpul. Istungil osalenud siseministri Jüri Pihli sõnul lähtub eelnõu 75 SE vajadusest vastu võtta vajalikud muudatused võimalikud kiiresti. Samad muudatused on Pihli sõnul mõnevõrra põhjalikumalt sätestatud ka Riigikogu menetluses olevas korrakaitseseaduse eelnõus (49 SE).

Muuhulgas käsitleb täna kõne all olnud eelnõu (75 SE)  Schengeni riikide vahelist infovahetust. Konventsiooni osaliste vahel on kehtestatud ühine infosüsteem, mille kaudu saavad  osaliste määratud asutused automatiseeritud otsingumenetluse abil kätte teateid, mis puudutavad isikute ja esemete piirikontrolli või ka riigis siseriikliku õiguse kohaselt tehtavat politsei- ja tollikontrolli. Ka võimaldab süsteem vahetada andmeid välismaalaste kohta, kellele on kehtestatud sissesõidukeeld.

Kõnealune eelnõu võtab kasutusele ka „ohu” mõiste, millega vastavalt täiendatakse politseiseadust. Eelnõu kohaselt on „Oht käesoleva seaduse tähenduses olukord, kus esineb lähitulevikus õiguserikkumise toimumise piisav tõenäosus”.

Algataja veendumuse kohaselt on „ohu” mõiste defineerimine vajalik selleks, et tagada ühtne arusaamine selle mõiste sisust ja vältida liiga laia tõlgendamist. Sama mõiste on laiemalt defineeritud ka Riigikogu menetluses oleva korrakaitseseaduse eelnõus (49 SE).

Teise eelnõuna oli põhiseaduskomisjoni päevakorras täna ka välismaalaste seaduse muutmise seaduse eelnõu (99 SE). Sellega ülevõetavate direktiivide eesmärk on soodustada õpilaste ning teadlaste rännet kolmandatest riikidest ja luua liikmesriikides ühtsed standardid elamisloa taotlemiseks.

Samas on eelnõu eesmärk vähendada ka neid riske, mis seotud illegaalse immigratsiooniga. Nii sätestab eelnõu välisõliõpilastele piisava õppekeele oskuse nõude.

Nagu osutasid komisjoni istungil osalenud haridus- ja teadusministeeriumi esindajad, ei valda Eestis ülikooli lõpetavad välisüliõpilased tihti õppekeelt, milles nad õppisid. See seab nende sõnul kahtluse alla ühelt poolt õppe kvaliteedi ja teiselt poolt tõstab küsimuse, kas üliõpilased oma õppekava üleüldse läbisid. Üldjuhul on õppekeeleks ametnike kinnitusel inglise keel.

Eelnõuga volitatakse haridus- ja teadusministrit kehtestama määrus, mis sätestaks õppekeele piisava oskuse tõendamise tingimused ja korra.

Riigikogu pressitalitus