Rüütel ja Ergma rõhutasid Baltimaade koostöö tähtsust
Balti Assamblee 24. istungjärgu ning 11. Balti Nõukogu istungi avamisel Toompea lossis esines tervituskõnega Vabariigi President Arnold Rüütel. “ Balti Assamblee tööst Eesti, Läti ja Leedu ühiste huvide edendamisel on mul kujunenud kindel veendumus, et tihe koostöö kolme lähedase riigi parlamentide vahel on võimeline looma uut kvaliteeti nii rahvusvahelistes suhetes kui ka riigisiseste lahenduste otsinguil,” rõhutas Rüütel. President avaldas heameelt, et algava istungjärgu päevakorras on diskussioon, mis aitab leida teid, kuidas Balti Assamblee saaks uues olukorras, tihedamate partnerlussuhetega põimitud rahvusvaheliste suhete võrgustikus olla tõhusam Eesti, Läti ja Leedu huvide edendamisel. Rüütel märkis, et regionaalse koostöö puhang Läänemere piirkonnas on toimunud viimastel aastatel meie endi algatusel ja osavõtul. Koostöö eesmärgid ei ole ähmastunud, kuid koostöö koordinatsioon on kindlasti muutunud keerukamaks. NATO ja Euroopa Liidu liikmetena on Eesti, Läti ja Leedu sammudel palju kaalukam roll igas kontekstis. “Selle koostöö rõhuasetuste seadmine nõuab palju loomingulisust ja leidlikkust, mis Balti Assamblees on kindlasti ka olemas,” ütles Rüütel.
Riigikogu esimees Ene Ergma ütles oma tervituskõnes, et BA on Eesti, Läti ja Leedu parlamendiliikmeile olnud rahvusvahelise koostöö kooliks. Ühiste pingutustega ja koordineeritult vabanesime okupatsioonivägedest oma pinnal ning selgitasime rahvusvahelisel areenil oma minevikku ning pürgimusi. Tõhus parlamentaarne koostöö oli üheks argumendiks, millega põhjendasime oma EL- ja NATO-küpsust. “BA on olnud parlamentide sobiv ja usaldusväärne koostöökanal,” märkis Ergma. Riigikogu esimehe hinnangul peaks koostöö keskenduma eeskätt kolmele valdkonnale: Läänemere piirkond elu- ja ettevõtluskeskkonnana, energiavarustus ning infrastruktuurid. Olles määratlenud tegevuse sihid ning täpsustanud eelisvaldkonnad, tuleb BA-l tõsiselt kaaluda ka oma töömeetodite sobivust uuenenud oludesse. “Olen oma Leedu ja Läti kolleegiga seda teemat põhjalikult arutanud ning oleme üksmeelsed, et BA peab töötama täpsemalt, operatiivsemalt ning sisulisemalt. BA otsustele lisaks autoriteeti, kui nende vaagimisel ja otsustamisel osaleksid parlamendi alatiste komisjonide liikmed,” rõhutas Ergma.
Tervituskõnedega esinesid veel Leedu Seimi president Arturas Paulauskas , Põhjamaade Nõukogu president Rannveig Gudmundsdottir jt. Pärast BA istungi avamist algas Balti Nõukogu istung, kus esinesid peaminister Andrus Ansip ja välisminister Urmas Paet .
Toompeal toimus täna ka Arnold Rüütli, Ene Ergma, Arturas Paulauskase ja Läti parlamendi asespiikri Janis Straume kohtumine, kus arutati samuti koostöö arendamisega seotud küsimusi.
Seekordse BA tähelepanu keskmes on parlamentaarse koostöö tulevik Läänemere regioonis ja gaasijuhtme rajamine Läänemere põhja ning selle võimalik mõju Läänemere äärsetele riikidele.
Sel aastal on Eesti Balti Assamblee ja Balti Nõukogu eesistujamaa. Eesti delegatsiooni kuulub 12 Riigikogu liiget ning seda juhib Andres Taimla.
Riigikogu pressitalitus
Gunnar Paal, 6316351