Riigikaitsekomisjoni esimehe Mati Raidma sõnul tundsid Rootsi kolleegid peale riigikaitse arengute huvi ka Eesti seisukohtade vastu energia- ja keskkonnajulgeoleku valdkonnas ning Gruusias toimunu osas.

 

Rootsi on lõpetamas riigikaitse arenguplaani koostamist aastateks 2010-2014, mille valmimistähtaeg on edasi lükatud seoses vajadusega üle vaadata ohuhinnangud ja vajalikud võimed muutunud julgeolekukeskkonnas. Samas protsessis ollakse ka Eestis, kus on valmimisel Sõjalise riigikaitse 10 aasta arenguplaan. “Oli väga kasulik mõttevahetus. Näiteks Rootsi tänane seisukoht, et omades küll neutraalse riigi staatust, ollakse valmis julgeolekuohu korral oma naabreid abistama ning eeldatakse sama ka vastupidises olukorras, oli väga positiivne sõnum” vahendas Raidma.

 

Muuhulgas arutati koostööd EL Põhjala lahingugrupi raames ning Eesti pool kinnitas oma Rootsi kolleegidele veendumust, et Eesti jätkab selle regionaalse initsiatiivi toetamist.

 

Riigikaitsekomisjonide kohtumisel jäi peamise sõnumina kõlama julgeoleku põhinemine süsteemsel koostööl. “Tänases maailmas ei või organiseeritud rünnaku alla sattuda enam üksnes riik ja selle suveräänsus, vaid ka tema usaldusväärsus,” ütles Raidma.

 

Riigikogu riigikaitsekomisjonil on viimastel kuudel samalaadsed kohtumised toimunud ka Soome ja Läti Parlamentide kaitsekomisjonidega. Kõigi kohtumiste tulemusena on leitud, et regionaalne koostöö on tänases olukorras äärmiselt vajalik ning iga riigi individuaalne ja tõsine panustamine nii NATO, Euroopa Liidu kui regionaalses formaadis on omakorda oluliseks aluseks garanteerimaks kõigi partnerite julgeolekut. 

 

 

Riigikogu pressitalitus