Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimehe Taavi Rõivase hinnangul on eestlastel märksa lihtsam Euroopa otsuseid mõjutada kui mitmete teiste Euroopa Liidu riikide kodanikel.

„Eesti on üks väheseid riike, kus iga huviline saab otsustajatega otsekontakti,“ ütles Rõivas Euroopa Liidu majas täna toimuval ümarlaual Euroopa kodanikualgatusest. „Väga lihtsa vaevaga on leitav enamike poliitikakujundajate e-posti aadressid või isegi mobiiltelefoni numbrid, arvestatav osa poliitikutest suhtleb avalikkusega ka sotsiaalmeedia vahendusel.“

Rõivase sõnul käivad kõik olulisemad Euroopa Liidu algatused ja eelnõud läbi Riigikogu komisjonide ning kodanike kaasamisel on Eesti seisukoha kujundamisel oluline roll. „Eesti kodanikeühendused on Euroopa mõttes tibatillukesed ning kindlasti on nende jaoks jõukohasem oma riigi parlamendi veenmine kui näiteks uue Brüsseli initsiatiivina pakutud miljoni allkirja kogumine,“  ütles Rõivas. Tema hinnangul on ka nn. „miljoni allkirja algatusel“ kindlasti oma kaasav roll täita, kuid selle initsiatiivi õnnestumiseks tuleks tõsiselt kaaluda digitaalse allkirja rakendamist, mida praegune initsiatiiv ette ei näe.

Täna Euroopa Liidu majas toimunud ümarlaud  kandis pealkirja „Euroopa Kodanikualgatus – kas uus lehekülg Euroopa demokraatias?“. EL asjade komisjoni esimees Taavi Rõivas pidas ettekande teemal „Euroopa Liidu poliitikakujundamine – riikide ning kodanike võimalused selles osalemiseks.“

Euroopa kodanikualgatus on Lissaboni lepinguga ellu kutsutav moodus avalikkuse osalemiseks Euroopa Liidu poliitika kujundamises. Vastavalt asutamislepingule võtsid Euroopa Parlament ja nõukogu Euroopa Komisjoni ettepaneku alusel vastu määruse, milles määratakse kindlaks kõnealuse uue vahendi eeskirjad ja menetlused (Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 211/2011 kodanikualgatuse kohta).

Euroopa kodanikualgatuse raames saab 1 miljon kodanikku, kes on pärit vähemalt ühest neljandikust liikmesriikidest, taotleda vahetult Euroopa Komisjonilt tema pädevusvaldkonda kuuluvate õigusaktide ettepanekute esitamist. Kodanikualgatuse eestvedajatel, vähemalt seitsmest erinevast ELi liikmesriigist pärit ning vähemalt seitsmest ELi kodanikust koosneval kodanike komiteel, on 1 aasta vajalike toetusavalduste kogumiseks. Toetusavalduste arv peab olema kinnitatud liikmesriikide pädevate ametiasutuste poolt. Komisjonil on pärast seda aega 3 kuud algatuse läbivaatamiseks ning edasiste meetme üle otsustamiseks. Määruse kohaselt saab esimesi Euroopa kodanikualgatusi käivitada alates 1. aprillist 2012.

Lisatud ka foto.

Riigikogu pressitalitus