Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon kuulas oma tänasel istungil ära Eesti seisukohad 18. – 19. oktoobrini toimuval Euroopa Ülemkogul, millest andis ülevaate  peaminister Andrus Ansip. Kõne all oli neli põhilist arengusuunda, millest tuleb juttu ka ülemkogul: pangandusliidu loomine, eelarveliidu loomine, majandusliidu tugevdamine ja poliitilise liidu  loomine.

„Eesti huvi neis küsimustes on eelkõige see, et Euroopa Liit oleks konkurentsivõimeline majanduspiirkond  ja et kõrvaldataks kõikvõimalikud tõkked siseturu arengult. Tulevane majanduskasv ei tule mitte riikide stiimulpakettidest, vaid sellest, et Euroopa Liidu riigid oleksid oma kaubandussuhetes edukad ega piiraks neid kõikvõimalike tehniliste barjääridega. Ma isiklikult olen seda meelt, et Euroopa Liit peaks olema ka väljapoole aktiivsem ja liidul võiksid olla vabakaubanduslepped nii USA kui ka Aasia riikidega,“ ütles EL asjade komisjoni esimees Taavi Rõivas.

Rõivas rõhutas, et Eesti jaoks on erakordselt tähtis, et kõik Euroopa Liidu riigid hoiaksid oma eelarved tasakaalus ja et nende suhtes, kes seda ei tee, järgnesid reaalsed sunnimehhanismid. „Meie huvides on see, et tulevikus oleks vähem neid riike, kes oma tegevusega seavad ohtu Euroopa Liidu üldise stabiilsuse,“  ütles Rõivas.

Kõneldes finantsteenuse maksust, osutas Rõivas, et Eesti ei ole otsustanud, kas see maks peaks tulema või mitte. „Valitsus on siin valinud koostöös osalemise, ja seda eeskätt seetõttu, et protsessides kaasa rääkida, kuivõrd soov on hoida Euroopa Liidu arengutes aktiivset joont. Kuid lõplikke seisukohti ELAK selles küsimuses kujundanud ei ole. Kindlasti ei toeta me seda, et finantsteenuse maks hõlmaks ka inimeste igapäevaseid pangatehinguid ja säästmist,“  märkis Rõivas.

Ülemkogu järgnevad kohtumised on planeeritud 22.-23. novembrile ja 13.-14. detsembrile 2012.

Riigikogu pressitalitus