Riigikogu riigikaitsekomisjoni ja väliskomisjoni esindajate tänasel kohtumisel Lääne-Euroopa Liidu (WEU) Euroopa Julgeoleku- ja Kaitseassamblee kaitsekomitee delegatsiooniga olid kõne all küberkeskkonna riskid nii siseriiklikul kui rahvusvahelisel tasandil. Arutelu all olid ka Eestit ja Gruusiat tabanud küberrünnetest saadud kogemused.

Riigikaitsekomisjoni esimees Mati Raidma avaldas veendumust, et küberründega toimetulemiseks on ülioluline rahvusvaheline koostöö, kuna ründed ei puuduta reeglina ainult ühte riiki, vaid kaasatakse ka teistes riikides paiknevaid servereid ja infosüsteeme.

Gruusia kogemusele viidates osutas Raidma, et küberrünne oli lahutamatu osa sõjategevusest ja seda ei saa alahinnata.

Raidma pidas samuti oluliseks, et kübersõjaga seotud mõisted oleksid selgelt kokku lepitud ja ka õigusruumis valitseks ühtne arusaam, mis on kübersõda, küberkuritegevus või küberterrorism.

Lääne-Euroopa Liidu Eesti delegatsiooni juhi ja Riigikogu riigikaitsekomisjoni liikme Tarmo Kõutsi sõnul kuulub küberrünne kaasaegse sõjategevuse hulka, mille eesmärk on halvata vastase kommunikatsioon ja seega ka igasugune kaitsetegevuse juhtimine ja koordinatsioon. Küberründega on ta sõnul võimalik halvata nii riigi elektrisüsteeme, veevarustust kui ka muid kriitilise tähtsusega infrastruktuuri elemente.

Tänasel kohtumisel osalesid ka riigikaitsekomisjoni aseesimees Kadri Simson, riigikaitsekomisjoni liikmed Jaak Salumets ja Kalvi Kõva ning väliskomisjoni liikmed Valdur Lahtvee ja Silver Meikar.

13 liikmelist WEU delegatsiooni juhtis Suurbritannia parlamendisaadik Christopher Chope, kes on ka kaitsekomitees koostatava raporti „Kübersõjategevus” raportöör. Delegatsiooni kuulus lisaks assamblee poliitikakomitee esimees Pedro Agramunt (Hispaania).

Visiidi eesmärgiks on tutvuda Eesti küberkaitse alaste kogemustega ja kohtuda vastavate struktuuride esindajatega.

Riigikogu pressitalitus

Tagasiside