Tänasel arutelul esines ettekandega Riigikontrolli peakontrolör Tarmo Olgo, sõna võtsid sotsiaalminister Hanno Pevkur, Haigekassa juhatuse esimees Hannes Danilov, Eesti Perearstide Seltsi juhatuse esinaine Diana Ingerainen, Eesti Maaomavalitsuste Liidu liige Kurmet Müürsepp, Viljandi maavanem Lembit Kruuse ning Tervishoiu Instituudi juhataja, Tartu Ülikooli tervishoiukorralduse professor Raul-Allan Kiivet.

 

Riigikontrolli esindaja tutvustas aruandes sisalduvat, võrreldes perearstiabi korralduse hetkeseisu esmatasandi tervishoiu arengukavas 2009 – 2015 planeerituga. Riigikontroll jõudis järeldusele, et perearstiabi pole kõigile võrdselt hea ja kättesaadav. Olgo sõnul ei motiveeri perearsti rahastamise süsteem perearste paremat teenust osutama. Perearste on puudu ja see puudus süveneb. Muuta tuleks nii rahastamissüsteemi kui esmatasandi arstiabi korraldamisfunktsiooni. Samuti nähti vajadust kohustusliku perearstide pädevuse hindamise sisseviimise järele.

 

Sotsiaalministri sõnul on Riigikontrolli ettepanekud töös või planeerimisel. Pevkur märkis, et juba alates 2005. aastast on suurendatud perearstide riiklikku koolitustellimust, samuti on loomisel perearstide asendussüsteem ning järgmisest aastast käivitub vastav pilootprojekt. On kavandatud lähtetoetused maapiirkonda tööle asumiseks ja koostöös omavalitsustega panustatakse taristu arendamisse.

 

Hannes Danilov andis ülevaate perearstide rahastamise süsteemist selgitades, et Haigekassa on koostöös Eesti Perearstide Seltsi ja sotsiaalministeeriumiga välja töötanud muudatused perearstide rahastamissüsteemi täiustamiseks.

 

Eesti perearstide Seltsi juhatuse esinaine Diana Ingerainen tänas Riigikontrolli teema asjaliku käsitluse eest lisades, et tänu Riigikontrolli aruandele on perearstiabi korralduse teema leidnud laiemat vastukaja. Ingeraineni väitel algavad probleemid juba patsiendi killustunud logistikast kogu tervishoiusüsteemis. Tugev esmatasand arstiabi andmisel tagab ressursi mõistliku kasutamise ka eriarstiabis. Ingeraineni nägemuses tuleks muuhulgas parandada perearstikeskuste infrastruktuuri, läbi viia saatekirjade reform ning tagada kvaliteetsed terviseandmed terviseinfosüsteemis.

 

Kohalike omavalitsuste esindajad esitasid ettepanekuid süsteemi parandamiseks maaelanikkonna vaatevinklist. Kõlama jäi mõte, et kui ei ole võimalik kasutada käsuliine perearstide maapiirkondadesse suunamiseks, siis on ainus võimalus rakendada motivatsioonipaketti. Perearstiabi korraldus vajab nii reforme kui rohkem ressursse.

 

Tartu Ülikooli tervishoiukorralduse professor Raul-Allan Kiiveti sõnul on aga perearstiabi korraldus üks paremaid osasid kogu Eesti tervishoiusüsteemis. Kiivet ütles, et tervishoiu rahastamine Eestis ei ole jätkusuutlik. Ta võrdles Eesti tervishoiu rahastamist põhjanaabrite vastava süsteemiga, kust selgus, et nii Rootsis kui Soomes on tervishoiu kogukulud per capita üle 5 korra suuremad kui Eestis, arstivisiite aga meil tunduvalt rohkem kui põhjanaabritel. Kõige kehvemad lood on järel- ja hooldusravi kohtadega ning õdede ja hooldusõdede arvuga. Kiivet hoiatas, et tuleviku tervishoiuks pole ei raha, töötajaid ega plaani tervishoiu arendamiseks.

 

Riigieelarve kontrolli komisjoni esimees Mihhail Stalnuhhin võttis mõttevahetuse kokku: „Tänane arutelu näitas, et riigieelarve kontrolli komisjoni huvi perearstiabi temaatika vastu oli põhjendatud ning komisjon on vastu võtnud otsuse edastada sotsiaalministrile oma ettepanekud.“ Samuti lubas Stalnuhhin, et komisjon jätkab antud teema käsitlemisega ka edaspidi. Komisjoni ettepanekud puudutavad meetmeid perearsti töökoormuse vähendamiseks ja arstiabi kättesaadavamaks tegemist maapiirkondades, samuti finantseerimise mudeli muutmist, uute arstide koolitamist, struktuurifondide abi kasutamist, aga ka esmatasandi tervishoiu arengukava rakendamist.

 

 

Riigikogu pressitalitus