Riigikogu keskkonnakomisjon ja majanduskomisjon korraldasid täna merekeskkonna integreeritud kaitse ja kasutamise teemalise avaliku ühisistungi, millest võtsid lisaks Riigikogu liikmeile osa keskkonnaministeeriumi, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi, Tallinna Tehnikaülikooli, Eesti Mereakadeemia, Eestimaa Looduse Fondi ning mitmete teiste teemast huvitatud organisatsioonide esindajad.

Istungile olid külalisettekandjatena kutsutud Austraalia Suure Vallrahu Rahvuspargi lahenduste väljatöötamisega seotud eksperdid: rahvuspargi endine direktor Virginia Chadwick, Austraalia keskkonna- ja looduspärandi eksminister David Kemp ning rahvuspargi endine looduskaitsedirektor Jon Day.

Eesti Mereinstituudi merebioloogia osakonna juhataja Georg Martin märkis oma ettekandes, et Eestis alustati põhjalikuma rannikumere inventuuriga 2005. aastal ning inventuuri tulemusena valmib käesoleva aasta lõpuks merekeskkonna kvaliteedi hinnang. Martin juhtis tähelepanu sellele, et kuni viimase ajani on bioloogilise mitmekesisuse uuringud olnud lünklikud ning rannikumere geoloogiline info on praegu puudulik. Tema sõnul võib öelda, et Eesti rannikumeres on piirkondi, mis on tunduvalt paremas seisus, kui Läänemeri tervikuna, aga kahjuks ka piirkondi, mis on väga kehvas seisus nagu nt Haapsalu laht.

Nii keskkonna- kui majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi esindajad rääkisid erinevate ministeeriumide koostöö koordineerimisest merekeskkonna kaitse tagamisel ning Eesti merenduspoliitika väljatöötamisel. Martin Rakov majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist viitas senini selge visiooni ning elanikkonna hulgas sotsiaalse huvi puudumisele seoses meretemaatikaga. Ta märkis, et ministeeriumi on huvitatud sellest, et väljatöötatav merenduspoliitika oleks suuremate raskusteta ellu rakendatav.

Eksperdid Austraaliast jagasid oma kogemusi integreeritud ruumilisest planeerimisest, ametkondade vahelise koostööst, poliitiliste protsesside rollist ning integreeritud kaitse ja kasutuse korralduse edukast rakendamisest. Virginia Chadwick rõhutas avalikkuse ja teadlaskonna kaasamise olulisust kogu protsessis, mis tagab poliitiliselt tundlikele projektidele poliitilise toetuse. Chadwick: „Suure Vallrahu bioloogilise mitmekesisuse kaitse programmi tutvustamisel laekus piirkonna elanikelt esimeses faasis 10 000 ja teises faasis üle 20 000 ettepaneku, mis tuli läbi vaadata.“ Ettekandjad kinnitasid, et tänu avalikkuselt laekunud ettepanekutele, tuli projekti planeerimisse teha hulk muudatusi. Külalisesinejate sõnul arvestatakse Austraalia seadusandluse väljatöötamisel väga tugevalt ökoloogiakeskseid põhimõtteid. Vähemoluliseks ei peetud ka majandusringkondade osalemist.

Istungil osalejad esitasid nii kodumaistele kui külalisettekandjatele palju küsimusi. Ühiselt nenditi, et ühisistung kujunes tulemuslikuks. Riigikogu keskkonnakomisjoni liige, istungi moderaator Mart Jüssi ütles: „Tänane istung näitas, et nende küsimuste juurde on kindlasti vaja tagasi tulla.“ 

Riigikogu pressitalitus