Väliskomisjoni esimehe Sven Mikseri sõnul on NATO peale 11. septembri 2001. aasta terrorirünnakuid põhjalikult muutunud ja üheks allianssi keskseks osaks on saanud võitlus terrorismi vastu. NATO olemust on Mikseri sõnul oluliselt kujundanud ka liitlasvägede tegevus Afganistanis ja Iraagis. Uuteks väljakutseks on muutunud küberkaitse ja energiajulgeolek.

Mikseri hinnangul peaks NATO uue strateegilise kontseptsiooni keskseks osaks kujunema liikmesriikide kaitsmist puudutav artikkel 5. Mikseri sõnul on NATO tuleviku jaoks määrava tähtsusega poliitilise ühtsuse olemasolu.

Riigikaitsekomisjoni esimees Mati Raidma andis ülevaate Eesti üksuste osalemisest rahutagamismissioonidel ja NATO operatsioonidel. Raidma sõnul on Eesti jaoks huvitav kogemus see, et KFORi koosesisus Kosovos osaleb kaitseliit. Raidma pidas oluliseks ka kolme Balti riigi koostööd ja võimalust osaleda ühisõppustel NATO kiirreageerimisjõudude (NRF) koosseisus.

Teiste teemadena olid kõne all NATO laienemine, Euroopa Liidu ja N ATO suhted, samuti NATO suhted Venemaaga. Kõlama jäi mõte, et NATO laienemine peab jätkuma ja ükski NATOsse mitte kuuluv riik ei saa otsustada NATO laienemise üle. Avaldati poolehoidu Albaania, Horvaatia ja Makedoonia liitumisele ning NATO liikmelisuse tegevusplaani (MAP) andmisele Ukrainale ja Gruusiale.

Seminari vormis peetud avalik istung kandis pealkirja “NATO 60 – allianss püsivas muutumises” ja see toimus koostöös Tšehhi Vabariigi, Ungari Vabariigi ja Poola Vabariigi suursaatkondadega, et tähistada NATO kahte viimast liitumislainet.

Istungil esinesid sissejuhatavate ettekannetega lisaks Mikserile ja Raidmale ka Poola Sejmi väliskomisjoni esimees Krzysztof Lisek, Tšehhi Vabariigi Suursaadik Aleksandr Langer ja Ungari välisministeeriumi NATO osakonna asepeadirektor Gábor Horváth.

 Riigikogu pressitalitus