Riigikogus läbis eile hilisõhtul esimese lugemise põhiseaduskomisjonis valminud eelnõu, mis kirjutab selgemini lahti Riigikogu liikme puutumatusega seonduva, täpsustab saadikute julgeolekukontrolli üksikasju ja puudutab Euroopa Parlamendi saadikute immuniteedi küsimusi. 

Põhiseaduskomisjoni esimees Rait Maruste ütles istungil eelnõud tutvustades, et selle peamine eesmärk on reguleerida Riigikogu liikme immuniteedi menetlust ehk anda sisu lahtikirjutus põhiseaduse §-le 76, mille kohaselt on Riigikogu liige puutumatu ja teda saab kriminaalvastutusele võtta ainult õiguskantsleri ettepanekul Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul. 

“See põhiseaduse norm on olnud vaidluste, mitmeti tõlgenduste objektiks pikemat aega,” märkis Maruste ja viitas asjaolule, et õiguskantsler on pöördunud Riigikohtusse eesmärgiga leida lahendus kriminaalmenetluse seadustiku immuniteedisätete vastuolule põhiseadusega. 

Kõik muudetavad seadusesätted vaid kinnitavad Riigikogu liikme puutumatuse mõiste üldpõhimõtet – rahva esindaja peab saama takistamatult rahvalt valimistega saadud mandaati täide viia. Võimalikeks takistusteks saavad olla näiteks poliitiline rivaliteedist, ebamäärane õiguslik regulatsioon või viimase väärititõlgendamisest ajendatud täitevvõimu sekkumine saadiku isiku-, liikumis- või sõnavabadusse. 

Riigikogu liikme staatuse seaduse üks muudatus toob veelgi selgemalt välja, et Riigikogu liikmeks saamisel omandatud immuniteeti ei saa kasutada selle mandaadiga mitteseotud tegevustes või vastutusest kõrvalehoidmiseks. Lisaks on uuendusena eelnõus kirjas, et immuniteet peatab Riigikogu liikmele süüks pandava kuriteo aegumistähtaja alates kahtlustuse esitamisest ja aegumine taastub immuniteedi äravõtmise või Riigikogu liikmeks oleku lõppemisega. 

Õiguskantsleri ettepanekust lähtudes jätavad seadusemuudatused ta välja vahendaja rollist seoses Riigikogu liikme puutumatust riivavate menetlus- ja jälitustoimingutega enne süüdistusakti koostamist. 

Eelnõu kohaselt annab II astme kuritegude puhul enne süüdistusakti koostamist nõusoleku Riigikogu liikme suhtes menetlustoimingute tegemiseks kas Tallinna Ringkonnakohtu esimees või Riigikogu põhiseaduskomisjon. Kohtu esimehe luba on vajalik juhtudel, kui saadiku vabadust piiratakse vähem, ning komisjoni luba siis, kui vabaduse riive on eriti intensiivne – näiteks kahtlustatavana kinnipidamine, vahi alla võtmine ning sundtoomine. 

Riigikogu esimehe nõusolek on vajalik siis, kui eeluurimist läbiviivad asutused soovivad läbi otsida Riigikogu hoones asuvaid ametiruume, sealt leitud asitõendeid kaasa viia ja serverites asuva Riigikogu liikme tööalast kirjavahetust enda käsutusse saada. 

Kui Riigikogu liige tabatakse I astme kuriteo toimepanemiselt, siis pole enamuse menetlustoimingute tegemiseks vaja kellegi käest luba küsida. 

Riigikogu liikme suhtes süüdistusakti koostamise osas senikehtinud korda ei muutu – selleks peab jätkuvalt ettepaneku tegema õiguskantsler ning vajalik on Riigikogu koosseisu häälteenamus. Uuendusena on Riigikogu liikmel, kelle kohta süüdistusakti koostamiseks nõusolekut taotletakse, soovi korral kuni viieminutilise sõnavõtuga esinemise võimalus Riigikogu täiskogu istungil. 

Väärtegude ja muude menetlustoimingute osas nähakse ette, et sundi ja liikumisvabadust võib piirata ainult niivõrd, kuivõrd see on vältimatult vajalik väärteo fikseerimiseks. Kui Riigikogu liikmele on väärteomenetluste tulemusel määratud karistuseks arest, siis peab saadik seda kandma vaid ajal, mil see ei takista tema osalemist Riigikogu töös. 

Rait Maruste sõnul on eelnõu teine eesmärk reguleerida Riigikogu liikme staatuse seaduses adekvaatselt Riigikogu liikme julgeolekukontroll NATO saladusele juurdepääsuõiguse saamiseks. Kolmas ja kaudsem eesmärk on see, et anda siseriiklik sisu ka Euroopa Liidu Parlamendi liikmete immuniteedi menetlusele juhuks, kui see peaks olema vajalik Euroopa Parlamendi liikme kriminaalmenetlustes liikmesriikides, kust nad pärit on.

Eelnõu lehekülg